Evista
Evista
Evista on ravim, mis sisaldab toimeainena raloksifeenvesinikkloriidi.
Evista
EVISTA
Kokkuvõte üldsusele
Mis on Evista?
Evista on ravim, mis sisaldab toimeainena raloksifeenvesinikkloriidi. Seda turustatakse valgete ovaalsete tablettidena (60 mg).
Milleks Evistat kasutatakse?
Evistat kasutatakse menopausijärgses eas naistel osteoporoosi (luu-urbnemuse) raviks ja ennetamiseks. On tõendatud, et Evista vähendab märkimisväärselt lülisambamurde, kuid mitte reieluukaelamurde.
Seda ravimit saab üksnes retsepti alusel.
Kuidas Evistat kasutatakse?
Soovitatav annus täiskasvanutele ja eakatele on üks tablett üks kord ööpäevas, koos toiduga või ilma. Kui patsient ei saa toidust piisavalt kaltsiumi ja D-vitamiini, võib võtta neid sisaldavaid toidulisandeid. Evista on ette nähtud pikaajaliseks kasutamiseks.
Kuidas Evista toimib?
Osteoporoos tekib, kui loomulikul teel lagunenud luuaine asemele ei teki piisavalt uut luud. Sel juhul muutuvad luud urbseks ja hapraks ning võivad kergemini murduda. Osteoporoosi esineb sagedamini menopausijärgses eas naistel naissuguhormooni östrogeeni sisalduse vähenemise tõttu. Östrogeen aeglustab luude hõrenemist ja luumurru tõenäosus väheneb.
Evista toimeaine raloksifeen on selektiivne östrogeeni retseptori modulaator (SERM). Raloksifeen toimib mõnedes organismi kudedes östrogeeni retseptori agonistina (stimuleerib seda retseptorit). Raloksifeenil on luudes samasugune toime kui östrogeenil, kuid ta ei mõjuta rindu ega emakat.
Kuidas Evistat uuriti?
Evista toimet osteoporoosi ravis ja ennetuses uuriti neljas põhiuuringus.
Kolmes osteoporoosi ennetamise uuringus osales 1764 naist, kes võtsid kahe aasta vältel kas Evistat või platseebot (näivat ravimit). Uuringutes mõõdeti luude tihedust.
Neli aastat kestnud neljandas uuringus võrreldi Evista ja platseebo toimet 7705 naisel osteoporoosi ravis. Efektiivsuse põhinäitaja oli nende naiste arv, kellel uuringu kestel tekkis lülisambamurd.
Milles seisneb uuringute põhjal Evista kasulikkus?
Evista oli osteoporoosi ennetamises ja ravis efektiivsem kui platseebo. 2/2
Osteoporoosi ennetamisel suurenes kahe aasta möödudes Evistat saanud naistel luutihedus lülisambas ja reieluukaelas 1,6%, samas kui platseebot saanud naistel oli luutihedus 0,8% vähenenud.
Osteoporoosi ravis oli Evista lülisambamurdude arvu vähendamisel efektiivsem kui platseebo. Nelja aasta kestel oli Evista võrreldes platseeboga vähendanud uute lülisambamurdude arvu osteoporoosi põdevatel naistel 46% võrra ning osteoporoosi põdevatel ja eelneva murruga naistel 32% võrra. Evista kasutamisel puudus toime reieluukaelamurdudele.
Mis riskid Evistaga kaasnevad?
Evista kõige sagedamad kõrvalnähud (esinenud enam kui ühel patsiendil kümnest) on vasodilatatsioon (kuumahood) ning gripitaolised sümptomid. Evista kohta teatatud kõrvalnähtude täieliku loetelu leiate pakendi infolehelt.
Evistat ei tohi kasutada naised,
kes võivad rasestuda;
kellel on või on olnud verehüübimishäireid, sealhulgas süvaveenitromboos või kopsuemboolia (trombid kopsudes);
kelle on maksahaigus, raske neeruhaigus, emaka seletamatu veritsemine või endomeetriumi (emakalimaskesta) vähk.
Evistat ei tohi kasutada patsiendid, kes võivad olla raloksifeeni või selle ravimi mis tahes muu koostisaine suhtes ülitundlikud (allergilised).
Miks Evista heaks kiideti?
Inimravimite komitee otsustas, et Evista efektiivsus osteoporoosi ennetamisel ja ravis on tõendatud ning et ravim ei avalda mõju rindadele ega emakale. Komitee otsustas, et Evista kasulikkus osteoporoosi ennetamisel ja ravis menopausijärgses eas naistel on suurem kui ravimiga kaasnevad riskid. Komitee soovitas anda Evistale müügiloa.
Muu teave Evista kohta
Euroopa Komisjon andis Evista müügiloa, mis kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumil, 5. augustil 1998. Müügiluba pikendati 5. augustil 2003 ja 5. augustil 2008. Müügiloa hoidja on Daiichi Sankyo Europe GmbH.
Kokkuvõtte viimane uuendus: 01-2009.
LISA I
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
EVISTA 60 mg õhukese polümeerikattega kaetud tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANITATIIVNE KOOSTIS
Iga kaetud tablett sisaldab 60 mg raloksifeen hüdrokloriidi, mis vastab 56 mg raloksifeeni vabale
alusele.
Abiaine: üks tablett sisaldab laktoosi (149,40 mg)
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega kaetud tablett
Ellipsikujulised, valged tabletid sissepressitud koodiga “4165”.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
EVISTA on näidustatud osteoporoosi raviks ja profülaktikaks postmenopausis naistel. On ilmnenud
oluline lülisambamurdude, kuid mitte reieluukaelamurdude sageduse vähenemine.
EVISTA või muude ravimpreparaatide, sealhulgas östrogeenide, valikul menupausijärgse naise puhul
tuleb lähtuda menopausaalsetest sümptomitest, toimest emakale ja rinnanäärmele ning südameveresoonkonna
riskidest ja kasuteguritest (vt. lõik 5.1.).
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Soovitatav annus on üks tablett päevas, manustatuna suu kaudu, mida võib sisse võtta mistahes
kellaajal, olenemata söögikordadest. Annuse kohandamine vanemaealistel ei ole vajalik. Tulenevalt
haigusprotsessi iseloomust, on EVISTA ette nähtud pikaaegseks kasutamiseks.
Üldiselt on soovitatav kaltsiumi ja vitamiin D manustamine naistele, kellel neid ained on toidus vähe.
Kasutamine neerupuudulikkuse puhul:
Raske neerupuudulikkusega patsiendid ei tohi EVISTA’t kasutada (vt lõik 4.3). Keskmise astme ja
kerge neerupuudulikkusega patsientidel tuleb EVISTA’t kasutada ettevaatlikult.
Kasutamine maksapuudulikkuse puhul:
Maksapuudulikkuse puhul ei tohi EVISTA’t kasutada (vt lõik 4.3)
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Ei tohi kasutada fertiilses eas naistel.
Venoosne trombemboolia (VTE) või selle anamnees, sealhulgas süvaveenide tromboos, kopsuarteri
emboolia ja võrkkesta veenide tromboos.
Maksakahjustused, kaasa arvatud kolestaas.
Raske neerupuudulikkus.
Selgusetu etioloogiaga emakaverejooks.
EVISTAt ei tohi kasutada endomeetriumi vähi sümptomite esinemisel, kuna ravimi ohutust selles
patsientide rühmas ei ole piisavalt uuritud.
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Raloksifeeni seostatakse venoosse trombemboolia kõrgenenud ohuga samal määral kui on teada
praegu kasutuseloleva hormoonasendusravi puhul. Riski ja kasu vahekorda tuleb kaaluda mistahes
etioloogiaga venoosse trombemboolia riskirühma patsientidel. EVISTA ravi tuleb katkestada
pikaaegse immobilisatsiooniga seotud haiguse või seisundi korral. Ravi tuleb lõpetada nii ruttu kui
võimalik või 3 päeva enne immobilisatsiooni algust. Ravi ei tohi uuesti alustada, enne kui põhjuslik
seisund on lahenenud ja patsient on taas täielikult liikumisvõimeline.
Dokumenteeritud südame koronaartõve või suurenenud koronaarsete juhtude ohuga
postmenopausaalsete naiste seas läbiviidud uuringus selgus, et raloksifeen ei mõjutanud müokardi
infarkti, hospitaliseeritud akuutse koronaarsündroomi, üldise suremuse, sealhulgas üldise
kardiovaskulaarse suremuse või insuldi esinemist, võrreldes platseeboga. Siiski oli raloksifeeni
võtvatel naistel suurenenud surmajuhtumite arv insuldi tõttu. Surmajuhtumeid insuldi tõttu oli 1,5
korda aastas 1000 platseebot saanud naise kohta ja 2,2 korda aastas 1000 raloksifeeni saanud naise
kohta. Seda asjaolu peaks arvesse võtma raloksifeeni väljakirjutamisel postmenopausaalsetele naistele,
kel on olnud insult või esinenud teised olulised insuldi riskifaktorid, nagu transientne isheemiline
atakk või kodade fibrillatsioon.
Puuduvad tõendid endomeetriumi proliferatsioonide kohta. Mistahes emakaverejooks EVISTA ravi
ajal on ettenägematu ja seda tuleb spetsialisti poolt uurida. Kaks kõige sagedasemat
emakaverejooksuga seotud diagnoosi raloksifeenravi ajal olid emakalimaskesta atroofia ja
healoomulised emakalimaskesta polüübid. Postmenopausis naistel, kes said raloksifeenravi 4 aasta
jooksul, täheldati healoomulisi emakalimaskesta polüüpe 0,9 %, võrreldes 0,3 %-ga naistel, kes said
platseebot.
Raloksifeen metaboliseerub peamiselt maksas. Raloksifeeni ühekordsed annused maksatsirroosi ja
kerge maksapuudulikkusega (Child-Pugh klass A) patsientidel tekitasid raloksifeeni
plasmakontsentratsiooni, mis oli ligikaudu 2,5 korda kõrgem kui kontrollrühmas.
Tõus korreleerus kogubilirubiini kontsentratsioonidega. Kuni edasiste ohutuse ja efektiivsuse
uuringuteni maksapuudulikkusega patsientidel ei ole EVISTA kasutamine selles patsientide rühmas
soovitatav. Kui seerumi kogubilirubiini, gamma-glutamüül-transferaasi, alkaalse fosfataasi, ALAT ja
ASAT väärtused on tõusnud, tuleb neid näitajaid ravi ajal hoolikalt jälgida.
Piiratud kliinilised andmed on näidanud, et suukaudsetest östrogeenidest indutseeritud
hüpertriglütserideemia (>5,6 mmol/l) anamneesiga patsientide puhul võib raloksifeen olla seotud
seerumi triglütseriidide hulga olulise tõusuga. Niisuguse anamneesiga patsientidel tuleb seerumi
triglütseriidide taset raloksifeenravi ajal jälgida.
EVISTA ohutust rinnanäärmevähiga patsientidel ei ole piisavalt uuritud. EVISTA samaaegse
kasutamise kohta varajases või hilises staadiumis rinnanäärmevähi ravis kasutatavate ainetega
puuduvad andmed. Seetõttu võib EVISTA’t kasutada osteoporoosi raviks ja profülaktikaks ainult
pärast rinnanäärmevähi ravi, sh täiendava ravi, lõppu.
Kuna ohutusalane informatsioon raloksifeeni manustamise kohta koos süsteemsete östrogeenidega on
piiratud, ei ole selline kasutamine soovitatav.
EVISTA ei ole efektiivne vasodilatatsiooni (kuumahoogude) ega teiste östrogeenpuudulikkusest
tingitud menopausi sümptomite leevendamisel.
Evista sisaldab laktoosi. Seda ravimit ei tohiks manustada harva esinevate pärilike galaktoosi
intolerantsusega, Lapp laktoosipuudulikkusega või galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Kaltsiumkarbonaadi või alumiinium- ja magneesiumhüdroksiidi sisaldavate antatsiidide samaaegne
manustamine ei mõjuta imenduva raloksifeeni hulka.
Raloksifeeni ja varfariini koosmanustamine ei mõjuta kummagi aine farmakokineetikat.
Siiski on täheldatud vähest protrombiiniaja lühenemist ning juhtudel, kui raloksifeeni annustatakse
samaaegselt varfariini või mõne muu kumariini derivaadiga, on vajalik protrombiiniaja jälgimine.
Mõju protrombiiniajale võib avalduda mitme nädala jooksul, juhul kui EVISTA ravi alustatakse
patsientidel, kes on juba eelnevalt kumariin-antikoagulantravil.
Raloksifeenil puudub toime ühekordses annuses antud metüülprednisolooni farmakokineetikale.
Raloksifeen ei mõjuta digoksiini tasakaalukontsentratsiooni puhust AUC-d. Digoksiini Cmax väärtus
tõusis vähem kui 5 %.
Samaaegselt kasutatavate ravimite mõju raloksifeeni plasmakontsentratsioonidele on uuritud
preventatiivsetes ja raviuuringutes. Sageli koosmanustatavad ravimpreparaadid olid: paratsetamool,
mittesteroidsed põletikuvastased ained (nagu atsetüülsalitsüülhape, ibuprofeen ja naprokseen),
suukaudsed antibiootikumid, H1 antagonistid, H2 antagonistid ja bensodiasepiinid. Nende ainete
samaaegse manustamise kliiniliselt olulist toimet raloksifeeni plasmakontsentratsioonidele ei leitud.
Vaginaalsete östrogeenipreparaatide kasutamine kliinilises uuringuprogrammis oli lubatud, juhul kui
see oli vajalik tupe atroofiasümptomite raviks. Suurenenud kasutamist EVISTA ravirühmas võrreldes
platseeboga ei täheldatud.
In vitro uuringutes ei mõjutanud raloksifeen varfariini, fenütoiini või tamoksifeeni seondumist
plasmavalkudega.
Raloksifeeni ei tohi manustada samaaegselt kolestüramiiniga (või mõne muu anioonvahetajavaiguga),
see vähendab oluliselt raloksifeeni imendumist ja enterohepaatilist tsirkulatsiooni.
Raloksifeeni maksimaalsed kontsentratsioonid vähenevad samaaegsel manustamisel ampitsilliiniga.
Siiski, kuna raloksifeeni summaarne imendumise määr ja eliminatsioonikiirus jäävad muutumatuks,
võib raloksifeeni manustada samaaegselt ampitsilliiniga.
Raloksifeen tõstab vähesel määral hormoone siduvate globuliinide kontsentratsioone, sealhulgas
suguhormoone siduvate globuliinide (SHBG), türoksiini siduva globuliini (TGB) ja kortikosteroidi
siduva globuliini (CBG) kontsentratsioone, millega kaasneb vastav üldise hormoonide
kontsentratsiooni suurenemine. Need muutused ei mõjuta vabade hormoonide kontsentratsiooni.
4.6 Rasedus ja imetamine
EVISTA on mõeldud kasutamiseks ainult postmenopausis naistel.
EVISTA’t ei tohi manustada fertiilses eas naised. Manustatuna rasedale naisele võib raloksifeen
põhjustada lootekahjustust. Kui ravimit on kogemata kasutatud raseduse ajal või patsient on selle
kasutamise ajal rasestunud, tuleb patsienti võimalikest lootekahjustuse ohtudest informeerida (vt lõik
5.3).
Ei ole teada, kas raloksifeen eritub rinnapiima. Seega ei ole selle ravimi kliiniline kasutamine
rinnapiimaga toitmise perioodil soovitatav. EVISTA võib mõjutada lapse arengut.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Ei ole teada, et raloksifeen omaks toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.
4.8 Kõrvaltoimed
Rohkem kui 13 000 postmenopausaalset naist hõlmavates osteoporoosi ravi ja ennetamise uuringutes
registreeriti kõik kõrvaltoimed. Ravi kestus neis uuringutes ulatus 6 kuni 60 kuuni. Enamik
kõrvaltoimetest tavaliselt ravi katkestamise vajadust ei ole põhjustanud.
Profülaktikapopulatsioonis katkestas ravi kõrvaltoimete tõttu 10,7 % 581-st Evista’t saanud patsiendist
ja 11,1 % 584-st platseebot saanud patsiendist. Ravipopulatsioonis katkestas ravi kõrvaltoime tõttu
12,8 % 2 557-st EVISTA ravil olnud patsiendist ja 11,1 % 2 576-st platseebot saanud patsiendist.
Osteoporoosi kliinilistes uuringutes täheldatud raloksifeeniga seotud kõrvaltoimed on esitatud
alljärgnevas tabelis. Kõrvaltoimed on kokkuleppeliselt klassifitseeritud järgnevalt: Väga sage ( ≥1/10),
sage (≥1/100 <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 <1/100), harv (≥1/10000 <1/1000), väga harv (<1/10000),
teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete põhjal).
Vaskulaarsed häired
Väga sage:Vasodilatatsioon (kuumahood)
Aeg-ajalt: Venoossed trombembooliad, sealhulgas süvaveenide tromboos, kopsuarteri emboolia,
silma võrkkesta veenide tromboos. Pindmiste veenide tromboflebiit
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Sage: Jalakrambid
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Väga sage: Gripitaoline sündroom
Sage: Perifeersed tursed
Vasodilatatsiooni (kuumahoogude) sagedus oli EVISTA patsientidel veidi suurem kui platseebo
rühma patsientidel (osteoporoosi profülaktika kliinilised uuringud 2 kuni 8 aastat pärast menopausi –
24,3 % EVISTA rühmas ja 18,2 % platseebo rühmas; osteoporoosi ravi kliinilised uuringud, keskmine
vanus 66 a. – 10,6 % EVISTA rühmas ja 7,1 % platseebo rühmas). See kõrvaltoime oli kõige
sagedasem 6 esimese ravikuu jooksul ja harva tekkis esmakordselt pärast selle aja möödumist.
Uuringus, kus osales dokumenteeritud südame koronaartõvega või suurenenud koronaarsete juhtude
(RUTH) ohuga 10101 postmenopausaalset naist, oli vasodilatatsiooni (kuumahoogude) sagedus 7,8 %
raloksifeeniga ravitud patsientidel ja 4,7 % platseeboga ravitud patsientidel.
Kõigis raloksifeeni platseebo-kontrolliga osteoporoosi uuringutes ilmnesid venoossed trombembooliad
kokku – sealhulgas süvaveenide tromboos, kopsuarteri emboolia ja silma võrkkesta veenide tromboos
– sagedusega umbes 0,8 % ehk 3,22 juhtu 1 000 patsiendiaasta kohta. EVISTA’ga ravitud patsientide
suhteline risk võrreldes platseeboga oli 1,60 (CI 0,95; 2,71). Trombemboolia oht oli kõige suurem ravi
esimesel neljal kuul. Pindmiste veenide tromboflebiidi esinemissagedus oli alla 1 %.
RUTH uuringus esinesid venoosse trombemboolia juhud sagedusel umbes 2,0 % või 3,88 juhtu 1000
patsiendiaasta kohta raloksifeeni grupis ja 1,4 % või 2,7 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta platseebo
grupis. Juhuslik suhtarv kõikide venoossete trombemooliate puhul RUTH uuringus oli HR = 1,44,
(1,06 – 1,95). Pindmiste veenide tromboflebiiti esines sagedusel 1 % raloksifeeni grupis ja 0,6%
platseebo grupis.
Kõrvaltoimena täheldati ka jalakrampe (profülaktikapopulatsioonis 5,5 % EVISTA grupis ja 1,9 %
platseebo grupis ning ravipopulatsioonis 9,2 % EVISTA grupis ja 6,0 % platseebo grupis). RUTH
uuringus vaadeldi jalakrampe 12,1 % raloksifeeniga ravitud patsientidel ja 8,3 % platseeboga ravitud
patsientidel.
Gripitaolist sündroomi esines 16,2 %-l EVISTA’ga ravitud patsientidest ja 14,0 %-l platseebo
patsientidest.
Lisaks kirjeldati veel ühte muutust, mis ei olnud statistiliselt oluline (p > 0,05), kuid mis näitas olulist
annusest sõltuvust. Selleks olid perifeersed tursed, mida esines profülaktika populatsioonis sagedusega
3,1 % EVISTA grupis ja 1,9 % platseebo grupis ja ravi populatsioonis sagedusega 7,1 % EVISTA
grupis ja 6,1 % platseebo grupis.
RUTH uuringus esines perifeerne turse 14,1 % raloksifeeniga ravitud patsientidel ja 11,7%
platseeboga ravitud patsientidel, mis oli statistiliselt oluline.
Raloksifeeniga platseebo-kontrollitud osteoporoosi kliinilistes uuringutes on raloksifeenravi ajal
täheldatud kerget trombotsüütide hulga langust (6...10 %).
On täheldatud harvu juhtumeid, kus ASAT ja/või ALAT aktiivsus on mõõdukalt tõusnud ja kus ei saa
välistada põhjuslikku seost raloksifeeniga. Samasuguse sagedusega täheldati sarnaseid juhtumeid
platseebo patsientide hulgas.
RUTH uuringus dokumenteeritud südame koronaartõvega või suurenenud koronaarsete juhtude ohuga
postmenopausaalsetel naistel esines lisaks kõrvaltoimena kolelitiaas 3,3 % raloksifeeniga ravitud
patsientidel ja 2,6 % platseeboga ravitud patsientidel. Koletsüstektoomia esinemissagedus
raloksifeeniga (2,3 %) ei erinenud statistiliselt oluliselt platseebost (2,0 %).
Mõnedes kliinilistes uuringutes on võrreldud EVISTA ravi (n=317) saavaid patsiente pideva
kombineeritud (n=110) hormoonasendusraviga (HAR) või tsüklilise (n=205) HAR patsientidega.
Rinnanäärmega seotud sümptomite ja emakaverejooksude sagedus oli raloksifeenravi saanud naiste
rühmas oluliselt madalam kui naistel, kes said raviks üht kahest HAR vormist.
Müügiloajärgselt on registreeritud kõrvaltoimeid, mis on esitatud tabelis allpool.
Vere ja lümfisüsteemi häired
Väga harva: trombotsütopeenia
Seedetrakti häired
Väga harva: Mao-sooletrakti sümptomid nagu iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, düspepsia
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Harva: perifeerne ödeem
Uuringud
Väga harva: Vererõhu tõus
Närvisüsteemi häired
Väga harva: Peavalu, sh. migreen
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Väga harva: Lööve
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Väga harva: Rinnanäärme kerged sümptomid nagu valu, suurenemine ja puutehellus.
Vaskulaarsed häired
Harva: venoosne tromboembooliline reaktsioon
Väga harva: arteriaalne tromboembooliline reaktsioon
4.9 Üleannustamine
Mõnes kliinilises uuringus manustati kuni 600 mg ööpäevaseid annuseid 8 nädala jooksul ja 120 mg
annuseid 3 aasta jooksul. Kliiniliste uuringute ajal ei täheldatud ühtki raloksifeeni üleannustamise
juhtumit.
Täiskasvanute seas on teatatud jalakrampidest ja uimasusest patsientidel, kes võtsid ühekordselt
rohkem kui 120 mg.
Juhuslik üledoos on esinenud alla 2 aastastel lastel, maksimaalne teatatud annus on olnud 180 mg.
Juhusliku üledoosiga lastel kaasnesid ataksia, uimasus, oksendamine, lööve, kõhulahtisus, treemor ja
punetamine ning alkaliinfosfataasi tõus.
Suurim üledoos on olnud ligikaudu 1,5 grammi. Surmajuhtumitest seoses üledoosiga ei ole teatatud.
Raloksifeenhüdrokloriidil puudub spetsiifiline antidoot.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: selektiivne östrogeeniretseptori modulaator (SÖRM). ATC-kood:
G03XC01
Östrogeeni retseptori selektiivse modulaatorina toimib ralokifeen selektiivse agonisti või antagonistina
östrogeentundlikes kudedes. Agonistina toimib ta luule ja osaliselt ka kolesterooli ainevahetusele
(väheneb üld- ja LDL-kolesterooli tase), kuid mitte hüpotalamuses ega emaka või rinnanäärme
kudedes.
Raloksifeeni nagu ka östrogeeni bioloogilisi toimeid vahendab kõrge afiinsusega seondumine
östrogeeniretseptoritega ja geeniekspressiooni regulatsioon. Selle seondumise tulemuseks on mitmete
östrogeeni poolt reguleeritud geenide erinev ekspressioon erinevates kudedes. Viimased andmed
annavad alust oletada, et östrogeeniretseptor võib reguleerida geeni ekspressiooni vähemalt kahel
erineval viisil, mis on ligandi-, koe- ja/või geenispetsiifilised.
a) Toimed luukoele
Klimakteeriumis esineva östrogeeni hulga languse tagajärjeks on luu resorptsiooni märkimisväärne
tõus, luumassi kadu ja luumurdude oht. Luumassi kadu on eriti kiire esimese 10 aasta jooksul pärast
menopausi, kui luu formeerumise kompensatoorne suurenemine ei ole küllaldane, võrreldes
resorptiivsete kaotustega. Muud riskifaktorid, mis võivad viia osteoporoosi väljakujunemiseni, on
varajane menopaus, osteopeenia (vähemalt 1 SD alla maksimaalse luumassi), kõhn kehaehitus,
Euroopa või Aasia etniline päritolu ja osteoporoosi esinemine perekonnas. Asendusravimid üldiselt
väldivad luu ulatuslikku resorptsiooni. Menopausijärgses eas osteoporoosi põdevatel naistel vähendab
EVISTA selgroolülide murdude esinemissagedust, säilitab luumassi ja suurendab luu mineraalset
tihedust (LMT).
Nende riskifaktorite põhjal on osteoporoosi vältimine EVISTA’ga näidustatud naistele kümne aasta
jooksul pärast menopausi, kui selgroo LMT on 1,0 kuni 2,5 SD alla normaalse noore populatsiooni
keskmist väärtust, võttes arvesse nende kõrget eluaegset ohtu osteoporootilisteks murdudeks. Samuti
on EVISTA näidustatud juba tuvastatud osteoporoosi raviks naistel, kelle selgroo LMT on 2,5 SD
madalam normaalse noore populatsiooni keskmisest väärtusest ja/või kellel on esinenud selgroolülide
murde, hoolimata LMT-st.
i)Luumurdude esinemissagedus. Uuringus, mis hõlmas 7705 postmenopausis naist keskmise vanusega
66 eluaastat ja kellel esines osteoporoos või osteoporoosiga oli kaasnenud luumurd, vähendas ravi
EVISTAga 3 aasta jooksul selgroolülimurdude esinemissagedust vastavalt 47 % võrra (suhteline risk
0,53, CI 0,35, 0,79; p 0,001). 45
osteoporoosiga naist või 15 naist osteoporoosi ja kaasnenud luumurdudega naist vajaksid EVISTAravi
3 aasta jooksul, vältimaks 1 või enamat selgroolüli murdu. 4 aastat kestnud EVISTA-ravi
vähendas selgroolülimurdude tekkesagedust vastavalt 46 % (suhteline risk 0,54, CI 0,38; 0,75) ja 32%
(suhteline risk 0,68, CI 0,56; 0,83) osteoporoosiga või osteoporoosi ja kaasneva selgroolülimurruga
patsientidel. Ainuüksi neljanda raviaasta jooksul vähendas EVISTA uute selgroolülimurdude riski
39 % võrra (suhteline risk 0,61, CI 0,43; 0,88). Toimet lülisambavälistele murdudele ei ole näidatud.
Neljandast kaheksanda raviaastani lubati patsientidel täiendavalt kasutada bisfosfonaate, kaltsitoniini
ja fluoriide ja kõik selles uuringus osalenud patsiendid said kaltsiumi ja D-vitamiini lisandeid.
RUTH uuringus oli teiseseks tulemusnäitajaks luumurdude kliinilise esinemise koondandmed. Evista
vähendas kliiniliste lülisamba murdude esinemissagedust 35 % võrra, võrreldes platseeboga (HR 0,65,
CL 0,47 0,89). Need tulemused võisid olla mõjutatud luukoe mineraalse tiheduse (LMT) algtaseme
erinevustest ja lülisamba murdudest. Ravigruppide vahel ei esinenud erinevusi uute lülisambaväliste
murdude esinemissageduses. Kogu uuringu ajal oli lubatud kasutada teisi luukoe ravimeid.
ii) Luukoe mineraalne tihedus (LMT): EVISTA efektiivsus, manustatuna üks kord ööpäevas emakaga
või emakata kuni 60 aastastele postmenopausis naistele, tehti kindlaks kaheaastase raviperioodi
jooksul. Naistel oli menopausist möödunud 2 kuni 8 aastat. Kolm uuringut hõlmasid 1764
postmenopausis naist, keda raviti EVISTA ja kaltsiumiga või platseebo ja kaltsiumi lisandiga. Neist
uuringutest ühes olid naised, kellele oli tehtud hüsterektoomia. EVISTA suurendas oluliselt
reieluukaela, selgroo ja üldist keha luustiku mineraalset tihedust võrreldes platseeboga. Toimeks oli
üldiselt luukoe mineraalse tiheduse 2 %-line suurenemine, võrreldes platseeboga. Samasugust luukoe
mineraalse tiheduse tõusu täheldati ravigrupil, kes said EVISTA`t kuni 7 aastat.
Preventatsiooniuuringutes täheldati raloksifeenravi ajal LMT kasvu või langust järgmisel protsendil
patsientidest: lülisammas 37 %-l vähenes ja 63 %-l suurenes; reieluukael 29 %-l vähenes ja 71 %-l
suurenes.
iii) Kaltsiumi kineetika. EVISTA ja östrogeen mõjutavad luukoe ja kaltsiumi metabolismi sarnaselt.
EVISTA annuses 60 mg ööpäevas oli seotud vähenenud luuresorptsiooniga ja keskmise positiivse
muutusega kaltsiumi tasakaalus, peamiselt vähenenud kaltsiumikao tõttu uriiniga.
iv) Histomorfomeetria (luu kvaliteet). EVISTA’t ja östrogeene võrdlevas uuringus oli kumbagi ravimit
saanud patsientide luu histoloogiliselt normaalne, ilma mineralisatsiooni- või sidumisdefektideta ja
luuüdi fibroosita.
Raloksifeen vähendab luu resorptsiooni. See toime luule avaldub luu ainevahetuse markerite määra
alanemisena vereseerumis ja uriinis, radioaktiivse kaltsiumi kineetika uuringutes kindlakstehtud
luuresorptsiooni languses, LMT tõusus ja luumurdude esinemissageduse languses.
b) Toime lipiidide metabolismile ja kardiovaskulaarsele riskile
Kliinilised uuringud on näidanud, et EVISTA 60 mg ööpäevane annus langetas oluliselt
üldkolesterooli (3 kuni 6 %) ja LDL-kolesterooli (4 kuni 10 %) taset. Kõige suurem langus esines
kõrge kolesterooli algväärtusega naistel. HDL-kolesterooli ja triglütseriidide kontsentratsioonid
oluliselt ei muutunud. Pärast 3 aastat kestnud ravi vähendas EVISTA fibrinogeeni hulka (6,71 %).
Osteoporoosi ravi uuringus vajas tunduvalt väiksem arv EVISTA-patsiente hüpolipideemilise ravi
alustamist, võrreldes platseebo grupiga.
8 aastat kestnud EVISTA-ravi ei mõjutanud oluliselt kardiovaskulaarse haigestumise riski
osteoporoosi ravi uuringus osalenud patsientidel. Sarnaselt ei mõjutanud raloksifeen võrreldes
platseeboga RUTH uuringus müokardiinfarkti, hospitaliseeritud ägeda koronaarsündroomi, insuldi või
üldise suremuse, sealhulgas üldise kardiovaskulaarse suremuse esinemissagedust (surmava insuldi ohu
suurenemise kohta vt lõik 4.4).
Raloksifeenravi ajal täheldatud venoosse trombemboolia suhteline risk võrreldes platseeboga oli 1,60
(CI 0,95; 2,71) ja 1,0 (CI 0,3; 6,2), võrreldes östrogeen- või hormoonasendusraviga. Trombemboolia
risk oli kõige suurem esimesel neljal ravikuul.
c) Toimed endomeetriumile ja vaagnapõhjale
EVISTA ei stimuleerinud kliinilistes uuringutes postmenopausis endomeetriumi. Võrreldes
platseeboga ei olnud raloksifeen seotud verejooksude, määriva veritsuse ega endomeetriumi
hüperplaasiaga. 831 naisel kõigist annusegruppidest hinnati peaaegu 3000 transvaginaalset ultraheli
(TVUH) uuringut. Raloksifeeniga ravitavatel naistel ei erinenud endomeetriumi paksus platseebot
saanud patsientide omast. Peale 3 aastast ravi registreeriti transvaginaalse ultraheli abil endomeetriumi
paksenemine vähemalt 5 mm võrra 1,9 %-l 211 naisest, keda oli ravitud raloksifeeni 60 mg
päevaannustega, võrrelduna 1,8 %-ga 219 naisest, kes olid saanud platseebot. Emakaverejooksude
esinemissageduse osas ei täheldatud vahet raloksifeeni ja platseebo gruppidel.
Pärast 6-kuulist ravi EVISTA 60 mg ööpäevaste annustega võetud endomeetriumi biopsiad ei
näidanud ühelgi patsiendil endomeetriumi proliferatsiooni. Lisaks uuringus, milles kasutati 2,5-
kordseid EVISTA ööpäevaseid soovitatavaid annuseid, ei nähtud endomeetriumi proliferatsiooni ega
emaka mahu suurenemist.
Osteoporoosi ravi uuringus hinnati endomeetriumi paksust uuringupopulatsioonis (1 644 patsiendil)
kord aastas 4 aasta jooksul. Endomeetriumi paksus EVISTA’ga ravitud naistel ei erinenud pärast 4-
aastast ravi selle lähteväärtusest. Ei esinenud erinevust tupeveritsuse (“määrimise”) või tupevooluse
esinemissageduse osas EVISTA ja platseebo gruppide vahel. Kirurgilist vahelesegamist emaka
väljalangemise tõttu vajas vähem EVISTA-ravi kui platseebot saanud naisi. 3-aastase raloksifeenravi
ohutusandmed näitavad, et raloksifeen ei suurenda vaagnapõhja lõtvumist ega vaagnapõhja
operatsioonide vajadust.
4 aasta järel ei suurendanud raloksifeen endomeetriumi- ega munasarjavähi ohtu. Postmenopausis
naistel, kes said raloksifeenravi 4 aasta jooksul, registreeriti healoomulisi endomeetriumi polüüpe
0,9 %-l , võrrelduna 0,3 %-ga platseebot saanud naistest.
d) Toimed rinnanäärmele
EVISTA ei stimuleeri rinnanäärme kude. Kõikides platseeboga kontrollitud uuringutes oli EVISTA
eristamatu platseebost rinnanäärme sümptomite sageduse ja raskuse osas (ei esinenud turset, hellust
ega rinnanäärme valu).
4 aastat kestnud osteoporoosi raviuuringutes (hõlmas 7705 patsienti) vähendas ravi Evista’ga
platseeboga võrreldes rinnanäärmevähi koguriski 62 % võrra (suhteline risk 0,38; CI 0,21; 0,69),
invasiivse rinnanäärmevähi riski 71 % võrra (suhteline risk 0,29; CI 0,13; 0,58) ja invasiivsele
östrogeeniretseptor (ÖR) positiivse rinnanäärmevähi riski 79 % võrra (suhteline risk 0,21; CI 0,07;
0,50). EVISTA ei mõjuta ÖR negatiivse rinnanäärmevähi ohtu. Need andmed toetavad järeldust, et
raloksifeenil ei ole olulist östrogeen-agonistlikku toimet rinnanäärmes.
e) Toime kognitiivsele funktsioonile
Mingeid kõrvaltoimeid kognitiivsele funktsioonile ei ole täheldatud.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Raloksifeen imendub kiiresti suukaudse manustamise järgselt. Suukaudsest annusest imendub umbes
60 %. Toimub ulatuslik presüsteemne glükuronideerumine. Raloksifeeni absoluutne biosaadavus on
2 %. Keskmise maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamise aeg ja biosaadavus sõltuvad
raloksifeeni ja selle glükuroniidmetaboliitide süsteemsest muundumisest ja enterohepaatilisest ringest.
Jaotumine
Raloksifeen jaotub ulatuslikult kudedes. Jaotusruumala ei sõltu annusest. Raloksifeen seondub
tugevasti (98...99 %) plasmavalkudega.
Metabolism
Raloksifeen metaboliseerub ulatuslikult esmasel maksapassaažil glükuroniidkonjugaatideks:
raloksifeen-4’-glükuroniid, raloksifeen-6-glükuroniid ja raloksifeen-6,4’-diglükuroniid. Muid
metaboliite ei ole avastatud. Raloksifeen moodustab vähem kui 1 % raloksifeeni ja selle
glükuroniidmetaboliitide kombineeritud kontsentratsioonist. Raloksifeeni taset säilitatakse
enterohepaatilise taasringlusega, mis annab poolväärtusajaks plasmas 27,7 tundi.
Raloksifeeni suukaudsete üksikannuse manustamisel saadud tulemused ennustavad mitme annuse
farmakokineetikat. Raloksifeeni annuste suurendamine annab tulemuseks kontsentratsioonikõveraaluse
pindala (AUC) pisut proportsionaalsest väiksema suurenemise.
Eritumine
Suurem osa raloksifeeni annusest ja glükuroniidmetaboliitidest eritub 5 päeva jooksul peamiselt
väljaheitega. Vähem kui 6 % eritub uriiniga.
Erirühmad
Neerupuudulikkus. Vähem kui 6 % koguannusest eritub uriiniga. Populatsiooni farmakokineetilises
uuringus vähendas 47 %-line vähenemine kreatiniini keha kuivmassile kohandatud kliirensis
raloksifeeni kliirensit 17 % ja raloksifeeni konjugaatide kliirensit 15 %.
Maksapuudulikkus. Raloksifeeni üksikannuse farmakokineetikat tsirroosiga ja kerge
maksakahjustusega (Child-Pugh klass A) patsientidel on võrreldud tervete isikutega. Raloksifeeni
kontsentratsioonid plasmas olid ligikaudu 2,5 korda kõrgemad kui kontrollisikutel ja korreleerusid
bilirubiini kontsentratsioonidega.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
2-aastases kantserogeensusuuringus rottidel täheldati emastel rottidel kõrgete annuste juures
(279 mg/kg/päevas) granuloos/teekarakuliste munasarjatuumorite sageduse tõusu. Raloksifeeni
süsteemne ekspositsioon (AUC) selles rühmas oli ligi 400 korda kõrgem kui postmenopausaalsetel
naistel 60 mg annuste korral. Hiirtega läbiviidud 21-kuulise kestusega kantserogeensusuuringutes
täheldati annuste 41 või 210 mg/kg korral isasloomadel testiste interstitsiaalrakuliste tuumorite,
prostata adenoomide ja adenokartsinoomide ning annustel 210 mg/kg ka prostata leiomüoblastoomide
esinemissageduse tõusu. Emashiirtel täheldati annuste 9 kuni 242 mg/kg (0,3 kuni 32-kordne inimese
AUC) korral munasarjatuumorite esinemissageduse tõusu, mille hulka kuulusid hea- ja
pahaloomulised granuloos/teekarakulised tuumorid ja healoomulised epiteelrakulised tuumorid.
Emasnärilistele manustati ravimit neis uuringutes nende reproduktiivses eas, kui nende munasarjad
funktsioneerisid ning reageerisid hormonaalsele stimulatsioonile väga hästi. Vastandina väga
tundlikele munasarjadele selles näriliste mudelis reageerib inimese munasari pärast menopausi
suhteliselt vähe reproduktiivhormonaalsele stimulatsioonile.
Raloksifeen ei olnud genotoksiline üheski paljudest kasutatud testimissüsteemist. Toimed
reproduktiivsusele ja arengule olid kooskõlas raloksifeeni teadaoleva farmakoloogilise profiiliga.
Annuste 0,1...10 mg/kg/ööpäevas manustamine lõpetas emastel rottidel indlemise ravi ajal, kuid ei
lükanud edasi viljakaid paaritumisi pärast ravi lõppu ning vähendas tühisel määral pesakonna suurust,
pikendas tiinuse kestust ning muutis neonataalset arengut. Manustatuna implantatsioonieelsel
perioodil, põhjustas raloksifeen embrüo implantatsiooni hilinemist ja katkemist, mille tulemuseks oli
tiinuse pikenemine ja pesakonna suuruse vähenemine, kuid ei kahjustanud järglaste arengut
emapiimast võõrutamiseni. Teratoloogilised uuringud viidi läbi küülikutel ja rottidel. Küülikutel
täheldati aborte ja harva vatsakeste vaheseina defekte (> 0,1 mg/kg) ning hüdrotsefaaliat (> 10 mg/kg).
Rottidel esines loote arengu peetust, lainjaid roideid ja õõnte moodustumist neerudes (> 1 mg/kg).
Raloksifeen on tugev antiöstrogeen roti emakale ning takistas östrogeen-sõltuvate
rinnanäärmetuumorite kasvu rottidel ja hiirtel.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Tableti sisu:
Povidoon
Polüsorbaat 80
Veevaba laktoos
Laktoosmonohüdraat
Krospovidoon
Magneesiumstearaat.
Tableti kate:
Titaandioksiid (E 171)
Polüsorbaat 80
Hüpromelloos
Makrogool 400
Karnaubavaha.
Farmatseutiline tint:
Šhellak
Propüleenglükool
Indigokarmiin (E 132)
6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida originaalpakendis. Mitte hoida sügavkülmas.
6.5 Pakendi iseloomustus ja suurus
EVISTA tabletid on pakendatud kas PVC/PE/PCTFE blisterpakenditesse või kõrge tihedusega
polüetüleenpudeleisse. Karbid blisterpakenditega sisaldavad 14, 28 või 84 tabletti. Pudelid sisaldavad
100 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi kõikides riikides müügil olla.
6.6 Erinõuded hävitamiseks
Erinõuded puuduvad
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Daiichi Sankyo Europe GmbH
Zielstattstrasse 48
D-81379 München
Saksamaa
8. MÜÜGILOA NUMBRID
EU/1/98/073/001
EU/1/98/073/002
EU/1/98/073/003
EU/1/98/073/004
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 5. august 1998
Müügiloa uuendamise kuupäev: 8. august 2008
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
LISA II
A. TOOTMISLOA HOIDJA, KES VASTUTAB RAVIMIPARTII
VABASTAMISE EEST
B. MÜÜGILOA TINGIMUSED
14
A. TOOTMISLOA HOIDJA, KES VASTUTAB RAVIMIPARTII VABASTAMISE EEST
Ravimipartii vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress
Lilly SA
Avda de la Industria 30
Madriid
Hispaania
Ravimi pakendi infolehel peab olema välja toodud vastava ravimipartii vabastamise eest vastutava
tootja nimi ja aadress
B. MÜÜGILOA TINGIMUSED
• MÜÜGILOA HOIDJALE ESITATUD HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED JA –
PIIRANGUD
Retseptiravim
• TINGIMUSED VÕI PIIRANGUD, MIS PUUDUTAVAD RAVIMI OHUTUT JA
TÕHUSAT KASUTAMIST
Ei ole kohaldatav.
• MUUD TINGIMUSED
Müügiloa hoidja esitab perioodilise ohutusalase väljaande rapordi 3-aastase intervalliga.
LISA III
PAKENDI MÄRGISTUS JA INFOLEHT
VÄLISPAKENDIL JA SISEPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED NÕUDED PURGI MÄRGISTUS, PURGI KARP:
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
EVISTA 60 mg õhukese polümeerikattega kaetud tabletid
raloksifeenhüdrokloriid
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Iga õhukese polümeerikattega kaetud tablett sisaldab 60 mg raloksifeenhüdrokloriidi, mis vastab
56 mg raloksifeenile
3. ABIAINED
Sisaldab ka laktoosi
Täiendava informatsiooni saamiseks vt. pakendi infolehte
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
100 õhukese polümeerikattega kaetud tabletti
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE
Suukaudseks kasutamiseks
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni: {KK/AAAA}
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida originaalpakendis.
Vältida külmumist.
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMI VÕI JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS (VAJADUSEL), VASTAVALT RAVIMPREPARAADILE ESITATUD NÕUETELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Müügiloa hoidja:
Daiichi Sankyo Europe GmbH
Zielstattstrasse 48
D-81379 München
Saksamaa
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/98/073/004
13. PARTIINUMBER
Partii nr
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
Retseptiravim.
15. KASUTUSJUHEND
16. INFORMATSIOON BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
Evista
MINIMAALSED NÕUDED, MIS PEAVAD OLEMA KIRJAS BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL:
BLISTER (KÕIK BLISTERPAKENDID)
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
EVISTA 60 mg õhukese polümeerikattega kaetud tabletid
raloksifeenhüdrokloriid
2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
Daiichi Sankyo Europe GmbH
3. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni: {KK/AAAA}
4. PARTII NUMBER
Partii nr
5. MUU
PAKENDI INFOLEHT : INFORMATSIOON KASUTAJALE
EVISTA 60 mg kaetud tabletid
raloksifeenhüdrokloriid
Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte.
• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage palun nõu arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik
isegi juhul, kui haigussümptomid on sarnased.
• Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet,
mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.
Infolehes antakse ülevaade:
1. Mis ravim on EVISTA ja milleks seda kasutatakse
2. Mida on vaja teada enne EVISTA kasutamist
3. Kuidas EVISTA’t kasutada
4. Võimalikud kõrvaltoimed
5. Kuidas EVISTA`t säilitada
6. Lisainfo
1. MIS RAVIM ON EVISTA JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE
EVISTA kuulub mittehormonaalsete ravimite rühma, mida nimetatakse selektiivseteks
östrogeeniretseptorite modulaatoriteks (SÖRM). Kui naine jõuab menopausi, väheneb
naissuguhormoon östrogeeni tase. EVISTA jäljendab mõnesid östrogeenide kasulikke toimeid pärast
menopausi.
EVISTA’t kasutatakse osteoporoosi raviks ja ärahoidmiseks menopausijärgses eas naistel. EVISTA
vähendab selgroolülimurdude ohtu menopausijärgse osteoporoosiga naistel. Reieluukaelamurdude ohu
vähenemist ei ole tõestatud.
Osteoporoos on haigus, mis muudab teie luud hõredateks ja rabedateks, mis on eriti tavaline naistel
pärast menopausi. Kuigi alguses võib osteoporoos olla ilma sümptomiteta, muudab ta teid
vastuvõtlikumaks luumurdudele, eriti selgroolüli-, reieluukaela- ja randmepiirkonna murdudele ning
võib põhjustada seljavalu, kehapikkuse vähenemist ja selja kõverdumist.
2. MIDA ON VAJA TEADA ENNE EVISTA KASUTAMIST
Ärge võtke EVISTA’t juhtudel:
• Kui te olete allergiline (ülitundlik) raloksifeeni või mõne EVISTA koostisosa suhtes.
• Kui teil esineb veel rasestumise võimalus. EVISTA võib kahjustada loodet.
• Kui teil ravitakse või on varem ravitud suurenenud verehüübivusega seotud haigusi
(süvaveenide tromboos, kopsuarteri emboolia või silma võrkkesta veeni tromboos).
• Kui põete maksahaigust (maksahaiguste näidete hulka kuuluvad tsirroos, kerge maksakahjustus
või sapipaisust tingitud kollatõbi).
• Kui teil on mistahes ebaselge päritoluga tupeverejooks. Seda peab uurima teie arst.
• Kui teil on emakavähk, kuna selle haigusega naiste puhul puudub EVISTA kasutamise osas
piisav kogemus.
• Kui teil esinevad rasked neeruhaigused.
Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga EVISTA:
Alljärgnevalt on toodud põhjused, miks see ravimpreparaat võib olla teile sobimatu. Kui mõni neist
kehtib teie kohta, rääkige sellest oma arstiga, enne kui hakkate ravimit võtma.
• Kui teie liikumisvõime on teatava aja jooksul piiratud, näiteks kasutate ratastooli, lähete
haiglaravile või peate olema voodis operatsioonist paranemise või ootamatu haiguse tõttu.
• Kui saate mõnesid teisi suukaudseid östrogeene.
• Kui põete rinnavähki, kuna EVISTA kasutamisega seda haigust põdevatel naistel on vähe
kogemusi.
• Kui teil on olnud tserebrovaskulaarne õnnetus (nt insult) või kui teie arst on öelnud, et teil on
suur oht selle tekkimiseks.
On ebatõenäoline, et EVISTA võiks esile kutsuda tupeverejookse. Seega igasugused tupeverejooksud
EVISTA kasutamise ajal on ootamatud. Neid tuleb lasta uurida teie arstil.
EVISTA ei ravi postmenopausaalseid sümptomeid nagu kuumahood.
EVISTA langetab üldkolesterooli ja LDL-("halva") kolesterooli taset. Tavaliselt ta ei mõjuta
triglütseriidide ega HDL-("hea") kolesterooli taset. Siiski, kui olete varem kasutanud östrogeene ja teil
on tekkinud väga tugev triglütseriidide taseme tõus, peaksite sellest rääkima oma arstiga, enne kui
alustate EVISTA kasutamist.
Kasutamine koos teiste ravimitega
Palun informeerige oma arsti või apteekrit, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid
ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.
Kui kasutate digitaalist südamehaiguse tõttu või verehüübivust vähendavaid ravimeid, nt. varfariini
vere vedeldamiseks, võib teie arstil osutuda vajalikuks korrigeerida nende ravimite annuseid.
Rääkige arstile, kui te kasutate kolestüramiini, mida kasutatakse peamiselt lipiidide taset alandava
ravimina.
Rasedus ja imetamine
EVISTA’t võivad kasutada ainult postmenopausis naised ja seda ei tohi kasutada
rasestumisvõimelised naised. Evista võib kahjustada loodet.
Ärge võtke EVISTA’t kui imetate last, sest ravim võib erituda rinnapiima.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Ei ole teada, et EVISTA avaldaks toimet autojuhtimise või masinate käsitsemise võimele.
Oluline teave mõningate EVISTA koostisainete suhtes
Kui Teie arst on Teile öelnud, et Teil on laktoosi – teatavat tüüpi suhkru – talumatus, konsulteerige
enne ravimi tarvitamist oma arstiga.
3. KUIDAS EVISTA`T KASUTADA
Võtke alati seda ravimit täpselt nii, nagu teie arst on teile rääkinud. Kui te ei ole mõnes asjas kindel,
pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Annus on üks tablett päevas. Ei ole oluline, millisel päevaajal te oma tableti võtate, kuid kui võtate
seda samal kellaajal iga päev, võib see aidata teil tableti võtmist meeles pidada. Võite seda võtta koos
söögiga või ilma.
Tabletid on suukaudseks kasutamiseks.
Neelake tablett alla tervelt. Kui soovite, võite juua peale klaasitäie vett.
Teie arst ütleb teile, kui kaua peate EVISTA’t võtma. Arst võib soovitada teil võtta lisaks ka kaltsiumi
ja D-vitamiini preparaate.
Kui te lõpetate EVISTA kasutamise
Kõigepealt peate konsulteerima arstiga.
Kui teil on mulje, et selle ravimi toime on liiga tugev või liiga nõrk, rääkige sellest oma arsti või
apteekriga.
Kui unustasite EVISTA’t võtta
Võtke üks tablett kohe, kui meelde tuleb ja jätkake edaspidi nii nagu enne.
Kui olete võtnud rohkem EVISTA’t kui ette nähtud
Informeerige oma arsti või apteekrit.
4. VÕIMALIKUD KÕRVALTOIMED
Nagu kõik ravimid, võib ka EVISTA põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Enamik
EVISTA puhul täheldatud kõrvaltoimetest on olnud kerged.
Väga sagedased kõrvaltoimed (rohkem kui ühel kasutajal 10-st) on:
• Kuumahood (veresoonte laienemine)
• Gripitaoline sündroom
Sagedased kõrvaltoimed (ühel kuni kümnel kasutajal 100-st) on:
• Jalakrambid
• Käte, jalasäärte ja labajalgade turse (perifeerne turse)
• Sapikivid
Aeg-ajalt esinevad (ühel kuni kümnel kasutajal 1 000-st) kõrvaltoimed on:
• Jalaveenides verehüüvete tekkimise (süvaveenide tromboosi) riski suurenemine
• Kopsus verehüüvete tekkimise (kopsuemboolia) riski suurenemine
• Silmades verehüüvete tekkimise (võrkkesta veeni tromboos) riski suurenemine
• Nahk veeni ümbruses on punetav ja valulik (pindmise veeni tromboflebiit)
Väga harva esinevad (vähem kui ühel kasutajal 10 000-st) kõrvaltoimed on:
• Lööve
• Seedetrakti sümptomid nagu iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja seedehäired
• Vererõhu tõus
• Vereliistakute arvu vähenemine veres
• Verehüübe tekkimine arterisse (nt insult)
• Peavalu, sh migreen
• Kerged rinnanäärme sümptomid nagu valu, suurenemine ja puutehellus
Harvadel juhtudel võivad EVISTA-ravi ajal tõusta maksaensüümide tasemed veres.
Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te täheldate endal mistahes
kõrvaltoimeid, mida ei ole nimetatud selles infolehes, palun rääkige neist oma arstile või apteekrile.
5. KUIDAS EVISTA`T SÄILITADA
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas!
Ärge kasutage pärast kõlblikkusaja lõppu, mis on märgitud pakendil.
Hoida originaalpakendis. Vältida külmumist.
Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma
apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta
keskkonda.
6. LISAINFO
Mida EVISTA sisaldab
- Toimeaine on raloksifeenhüdrokloriid. Iga tablett sisaldab 60 mg raloksifeenhüdrokloriidi, mis
vastab 56 mg raloksifeenile.
- EVISTA tabletid sisaldavad veel järgmisi aineid:
Tableti sisu: povidoon, polüsorbaat 80, veevaba laktoos, laktoos monohüdraat, krospovidoon,
magneesiumstearaat
Tableti kate: titaandioksiid (E 171), polüsorbaat 80, hüpromelloos, makrogool 400, karnaubavaha.
Farmatseutiline tint: šellak, propüleenglükool, indigokarmiin (E 132).
Kuidas EVISTA välja näeb ja pakendi sisu
EVISTA on valged, ovaalsed, kaetud tabletid, mis on märgistatud numbriga 4165. Nad on pakendatud
blisterpakenditesse või plastikpudelitesse. Blisterpakendid sisaldavad 14, 28 või 84 tabletti. Purk
sisaldab 100 tabletti. Kõiki pakendi suurusi ei pruugi müügil olla.
Müügiloa hoidja
Daiichi Sankyo Europe GmbH, Zielstattstrasse 48, D-81379 München, Saksamaa.
Tootja:
• Lilly S.A., Avda. de la Industria 30, 28108 Alcobendas (Madriid), Hispaania.
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.
Infoleht on viimati kooskõlastatud:
Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti (EMEA) kodulehel
EL number |
Väljamõeldud nimetus |
Tugevus |
Ravimvorm |
Manustamisviis |
Pakend |
Pakendi suurus |
|
EU/1/98/073/001 |
Evista |
60 mg |
Kaetud tablett |
Suukaudseks kasutamiseks |
Blister (PVC/ PE/PCTFE) |
14 |
|
EU/1/98/073/002 |
Evista |
60 mg |
Kaetud tablett |
Suukaudseks kasutamiseks |
Blister (PVC/ PE/PCTFE) |
28 |
|
EU/1/98/073/003 |
Evista |
60 mg |
Kaetud tablett |
Suukaudseks kasutamiseks |
Blister (PVC/PE/PCTFE) |
84 |
|
EU/1/98/073/004 |
Evista |
60 mg |
Kaetud tablett |
Suukaudseks kasutamiseks |
Bottle (HDPE) |
100 |