Dalnessa - tablett (8mg +5mg)

ATC Kood: C09BB04
Toimeaine: perindopriil +amlodipiin
Tootja: Krka d.d. Novo Mesto
DALNESSA
tablett (8mg +5mg)


Pakendi infoleht: teave kasutajale

Dalnessa, 4 mg/5 mg tabletid

Dalnessa, 4 mg/10 mg tabletid

Dalnessa, 8 mg/5 mg tabletid

Dalnessa, 8 mg/10 mg tabletid

Perindopriiltertbutüülamiin/amlodipiin

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

-Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

-Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

-Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

-Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1.Mis ravim on Dalnessa ja milleks seda kasutatakse

2.Mida on vaja teada enne Dalnessa võtmist

3.Kuidas Dalnessa’t võtta

4.Võimalikud kõrvaltoimed

5.Kuidas Dalnessa’t säilitada

6.Pakendi sisu ja muu teave

1.Mis ravim on Dalnessa ja milleks seda kasutatakse

Dalnessa’t kasutatakse kõrge vererõhu (hüpertensiooni) ja/või stabiilse südame isheemiatõve (seisund, kus südame verevarustus on vähenenud või blokeeritud) raviks.

Patsiendid, kes võtavad perindopriili ja amlodipiini eraldi tablettidena, võivad selle asemel võtta ühe tableti Dalnessa’t, mis sisaldab mõlemat toimeainet.

Dalnessa on kahe toimeaine perindopriili ja amlodipiini kombinatsioon. Perindopriil on AKE (angiotensiini konverteeriva ensüümi) inhibiitor. Amlodipiin on kaltsiumi antagonist (dihüdropüridiinide rühma kuuluv ravim). Koos toimides need laiendavad ja lõõgastavad teie veresooni, et veri neist kergemini läbi saaks voolata ning see aitab südames stabiilsemat verevoolu saavutada.

2. Mida on vaja teada enne Dalnessa võtmist

Ärge võtke Dalnessa’t:

-kui olete perindopriili või mõne muu AKE inhibiitori, amlodipiini või mõne muu kaltsiumi antagonisti või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;

-kui te toidate last rinnaga (vt lõik „Rasedus ja imetamine“);

-kui te olete rase rohkem kui kolm kuud. (Samuti on parem vältida Dalnessa kasutamist raseduse varases staadiumis - vt raseduse lõik);

-kui teil on esinenud AKE inhibiitori varasemal kasutamisel selliseid sümptomeid nagu vilistav hingamine, näo- või keeleturse, tugev sügelus või raske nahalööve või teil või teie perekonnaliikmel on esinenud need sümptomid mõnes muus olukorras (näiteks seisund, mida nimetatakse angioödeemiks);

-kui teil on šokk (tõsine vererõhu langus, mis põhjustab teadvuse kaotust), sh südameprobleemidest tingitud šokk;

-kui teil on väga madal vererõhk (raske hüpotensioon);

-kui teil esineb südamelihaseinfarkti järgne südamepuudulikkus (süda ei ole võimeline keha varustama piisava koguse verega, mis põhjustab hingeldust või perifeerseid turseid, nagu jalgade, pahkluude piirkonna või jalalabade turseid);

-kui teil esineb südamest väljuvate peamiste veresoonte kitsenemine, mille tõttu on südame vasakul poolel verevool raskendatud (nt aordistenoos);

-kui teil on suhkurtõbi (diabeet) või neerutalitluse häire ja te saate ravi vererõhku langetava ravimiga, mis sisaldab aliskireeni.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Dalnessa võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

-kui teil on hüpertroofiline kardiomüopaatia (südamelihasehaigus) või neeruarteri stenoos (neerusid verega varustava arteri kitsenemine);

-kui teil on muud südameprobleemid;

-kui teil on maksafunktsiooni kahjustus;

-kui teil on neeruprobleemid või kui te saate dialüüsravi;

-kui teil on vaskulaarne kollageenhaigus (sidekoehaigus), nagu süsteemne erütematoosluupus või sklerodermia;

-kui teil on suhkurtõbi;

-kui te olete piiratud soolasisaldusega dieedil või kui te kasutate soolaasendajat, mis sisaldab kaaliumi (hästi tasakaalustatud vere kaaliumitase on suure tähtsusega);

-kui te võtate mõnda alljärgnevat ravimit kõrge vererõhu raviks:

-angiotensiin II retseptori antagonist lüh AIIRA (nimetatakse ka sartaanid, nt valsartaan, telmisartaan, irbesartaan), eriti kui teil on suhkurtõvest tingitud neeruprobleemid;

-aliskireen;

-kui te võtate mõnda järgnevatest ravimitest, suureneb angioödeemi tekkerisk:

-ratsekadotriil (kasutatakse kõhulahtisuse ravis),

-siroliimus, everoliimus, temsiroliimus ja muud ravimid, mis kuuluvad nn mTOR inhibiitorite klassi (kasutatakse siirdatud elundi äratõukereaktsiooni vältimiseks).

Teie arst võib regulaarsete ajavahemike järel kontrollida teie neerutalitlust, vererõhku ja elektrolüütide (nt kaaliumi) sisaldust veres.

Vt ka teavet lõigus „Ärge võtke Dalnessa’t”

Te peate rääkima oma arstile, kui arvate, et olete rase (või planeerite rasedust). Dalnessat ei soovitata kasutada raseduse varases etapis ja seda ei tohi kasutada kui te olete rase rohkem kui kolm kuud, sest selles staadiumis kasutamine võib teie last tõsiselt kahjustada (vt raseduse lõik).

Kui te võtate Dalnessa’t, siis teavitage oma arsti või meditsiinipersonali, kui teil:

-seisab ees suurem kirurgiline operatsioon ja/või üldanesteesia;

-on hiljuti esinenud kõhulahtisus või oksendamine;

-seisab ees LDL aferees (kolesterooli eemaldamine verest aparaadi abil);

-seisab ees desensibiliseeriv ravi vähendamaks allergiat mesilase või herilase mürgi suhtes.

Lapsed ja noorukid

Dalnessa’t ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel.

Muud ravimid ja Dalnessa

Palun informeerige oma arsti või apteekrit, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Dalnessa võtmise ajal tuleb vältida järgmisi ravimeid:

-liitium (kasutatakse depressiooni või maania raviks);

-estramustiin (kasutatakse vähi raviks);

-kaaliumi säästvad diureetikumid (spironolaktoon, triamtereen), kaaliumit sisaldavad toidulisandid või kaaliumit sisaldavad soolaasendajad.

Ravi Dalnessa’ga võivad mõjutada teised ravimid. Öelge kindlasti oma arstile, kui te kasutate mõnda järgnevalt loetletud ravimitest, kuna see võib vajada erilist jälgimist:

-teised kõrgvererõhutõve ravimid, sealhulgas diureetikumid (ravimid, mis suurendavad neerude poolt toodetava uriini hulka);

-mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (nt ibuprofeen) valu leevendamiseks või aspiriin suurtes annustes;

-suhkurtõvevastased ravimid (nt insuliin);

-vaimsete häirete, nagu depressioon, ärevus, skisofreenia jne raviks kasutatavad ravimid (nt tritsüklilised antidepressandid, antipsühhootikumid, imipramiinisarnased antidepressandid, neuroleptikumid);

-immunosupressandid (ravimid, mida kasutatakse organismi kaitsemehhanismi langetamiseks), mida kasutatakse autoimmuunhäirete raviks või siirdamisjärgse äratõukereaktsiooni ärahoidmiseks (nt tsüklosporiin);

-alloprinool (podagra raviks);

-prokaiinamiid (ebaregulaarse südamerütmi raviks);

-vasodilataatorid, sealhulgas nitraadid (veresooni laiendavad ravimid);

-hepariin (vere vedeldamiseks kasutatav ravim);

-efedriin, noradrenaliin või adrenaliin (madala vererõhu, šoki või astma raviks kasutatavad ravimid);

-baklofeen või dantroleen (infusioonina) – mõlemaid kasutatakse lihasejäikuse raviks, mis võib ilmneda nt sclerosis multiplex’i (hulgiskleroosi) korral; dantroleeni kasutatakse ka anesteesia käigus tekkida võiva maliigse hüpertermia raviks (sümptomiteks väga kõrge palavik ja lihasjäikus);

-mõned antibiootikumid, nagu rifampitsiin ja klaritromütsiin;

-antiepileptilised ravimid, nagu karbamasepiin, fenobarbitaal, fenütoiin, fosfenütoiin, primidoon;

-itrakonasool, ketokonasool (seeninfektsioonide raviks kasutatavad ravimid);

-suurenenud eesnäärme raviks kasutatavad alfablokaatorid, nagu prasosiin, alfusosiin, doksasosiin, tamsulosiin, terasosiin;

-amifostiin (kasutatakse teistest ravimitest või vähi raviks kasutatavast kiiritusravist tekkivate kõrvaltoimete raviks);

-kortikosteroidid (kasutatakse erinevate seisundite, sealhulgas raske astma ja reumatoidartriidi raviks);

-kullasoolad, eriti intravenoosselt manustatavad (kasutatakse reumatoidartriidi sümptomite raviks);

-tsüklosporiin (immunosupressant),

-takroliimus (kasutatakse immuunsüsteemi talitluse vähendamiseks);

-ravimid, mida kõige sagedamini kasutatakse kõhulahtisuse raviks (ratsekadotriil) või siirdatud organi äratõukereaktsiooni vältimiseks (siroliimus, everoliimus, temsiroliimus ja muud ravimid, mis kuuluvad nn mTOR inhibiitorite klassi). Vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“.

Teie arst võib muuta teie ravimi annust ja/või rakendada teisi ettevaatusabinõusid:

Kui te võtate angiotensiin II retseptori antagonisti (AIIRA) või aliskireeni (vt ka teavet lõikudes „Ärge võtke Dalnessa’t“ ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud”)

Dalnessa koos toidu ja joogiga

Dalnessa’t tuleb manustada enne sööki.

Rasedus ja imetamine

Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus

Peate rääkima oma arstile, kui arvate, et olete rase (või planeerite rasedust). Teie arst soovitab teil tavaliselt enne rasestumist või niipea kui te rasedusest teada saate, Dalnessa võtmise lõpetada ja Dalnessa asemel mõnda teist ravimit kasutada. Dalnessa’t ei soovitata kasutada raseduse varases etapis

ja see on vastunäidustatud, kui te olete rase rohkem kui kolm kuud, sest selle kasutamine pärast kolmandat raseduskuud võib teie last tõsiselt kahjustada.

Imetamine

Öelge oma arstile kui te toidate last rinnaga või plaanite seda teha. Dalnessa’t ei soovitata kasutada emadel, kes toidavad last rinnaga. Kui te soovite last imetada, võib teie arst teile soovitada teise ravimi, eelkõige juhul, kui tegemist on vastsündinud või enneaegse imikuga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Dalnessa ei mõjuta tähelepanuvõimet, kuid madalast vererõhust tingituna võivad ilmneda pearinglus või nõrkus, mis võivad mõjutada teie autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet. Teil soovitatakse mitte juhtida autot ega käsitseda masinaid, kuni te ei tea, kuidas Dalnessa teile mõjub.

3.Kuidas Dalnessa’t võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võtke tablett sisse klaasitäie veega, eelistatult iga päev samal ajal, hommikul enne sööki. Teie arst määrab teile sobiva annuse. Selleks on tavaliselt üks tablett ööpäevas. Dalnessa’t määratakse tavaliselt patsiendile, kes juba kasutab perindopriili ja amlodipiini eraldi tablettidena.

Kui te võtate Dalnessa’t rohkem kui ette nähtud

Kui te olete võtnud liiga palju tablette, võtke otsekohe ühendust oma arsti või lähima haigla erakorralise meditsiini osakonnaga. Üleannustamise korral tekib kõige suurema tõenäosusega vererõhu langus, mistõttu võite tunda pearinglust või minestada. Kui see tekib, tuleb haige asetada tõstetud jalgadega lamavasse asendisse.

Kui te unustate Dalnessa’t võtta

Võtke seda ravimit iga päev, sest regulaarne ravi on tõhusam. Kui te siiski unustate Dalnessa’t võtta, võtke järgmine annus tavapärasel ajal.

Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Dalnessa võtmise

Et ravi Dalnessa’ga on tavaliselt eluaegne, siis pidage kindlasti nõu oma arstiga, enne kui katkestate ravimi võtmise.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4.Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui täheldate endal ükskõik millist järgnevatest kõrvaltoimetest, katkestage ravimi võtmine ja võtke kohe ühendust oma arstiga:

-allergilise reaktsiooni sümptomid, nagu näo-, huulte, suu-, keele- või kõriturse, hingamisraskused,

-tugev pearinglus või minestus,

-ebaharilikult kiired või ebaregulaarsed südamelöögid.

Teiste kõrvaltoimete hulka kuuluvad:

-Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda rohkem kui 1 kasutajal 10-st): pahkluu turse (ödeem).

-Sageli esinevad kõrvaltoimed (esinevad vähem kui 1 kasutajal 10-st kuid rohkem kui 1 kasutajal 100-st):

peavalu, pearinglus, peapööritus, surisemisetunne jäsemeis, unisus, nägemishäired, tinnitus (kumin kõrvus), tuntavad kiired südamelöögid), õhetus (kuuma- või soojatunne näos), vererõhu langusest tingitud pearinglus, köha, hingeldus, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, maitsetundlikkuse häired, seedehäired, kõhulahtisus, kõhukinnisus, allergilised reaktsioonid (nagu nahalööbed, sügelus), lihaskrambid, jõuetus, turse jalgade või pahkluude piirkonnas, muutused roojamissageduses, üldine halb enesetunne.

-Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (esinevad vähem kui 1 kasutajal 100-st kuid rohkem kui 1 kasutajal 1000-st):

meeleolu muutused, unehäired, värinad, minestamine (ajutine teadvusekadu), valuaistingu kadumine, nohu, juuste väljalangemine, punased laigud nahal või nahavärvuse muutus, seljavalu, lihas- või liigesevalu, valu rinnus, suurenenud urineerimisvajadus, eriti öösel, bronhospasm (pigistustunne rinnus, vilinad hingamisel või hingeldus), suukuivus, angioödeem (sümptomid nagu hingeldus, näo- või keeleturse), neeruprobleemid, impotentsus, suurenenud higistamine, rindade suurenemine meestel, kehakaalu tõus või langus.

-Harva esinevad kõrvaltoimed (esinevad vähem kui 1 kasutajal 1000-st): psoriaasi süvenemine.

-Väga harva esinevad kõrvaltoimed (esinevad vähem kui 1 kasutajal 10 000-st):

segasus, südameveresoonkonna häired (südamerütmi häired, valu rindkeres, südamelihase- infarkt ja insult), kopsupõletik, multiformne erüteem (nahalööve, mis sageli algab punaste sügelevate laikude ilmumisega näole, kätele või jalgadele), verepildi muutus, kõhunäärme-, mao- või maksahäired, perifeerne neuropaatia (haigus, mida iseloomustab tundlikkuse kadu, valu, võimetus kontrollida lihaste tööd), ebanormaalne lihaspinge suurenemine, veresoonte põletik, igemete turse, kõrge veresuhkrutase.

-Teadmata sagedusega kõrvaltoimed (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

värisemine, jäik kehahoiak, maskitaoline nägu, aeglased liigutused ja jalgade lohistamine, ebastabiilne kõnnak.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5.Kuidas Dalnessa’t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6.Pakendi sisu ja muu teave

Mida Dalnessa sisaldab

-Toimeained on perindopriiltertbutüülamiin ja amlodipiinbesilaat. Dalnessa 4 mg/5 mg tabletid

Üks tablett sisaldab 4 mg perindopriiltertbutüülamiini, mis vastab 3,34 mg perindopriilile ja 6,935 mg amlodipiinbesilaati, mis vastab 5 mg amlodipiinile.

Dalnessa 4 mg/10 mg tabletid

Üks tablett sisaldab 4 mg perindopriiltertbutüülamiini, mis vastab 3,34 mg perindopriilile ja 13,870 mg amlodipiinbesilaati, mis vastab 10 mg amlodipiinile.

Dalnessa 8 mg/5 mg tabletid

Üks tablett sisaldab 8 mg perindopriiltertbutüülamiini, mis vastab 6,68 mg perindopriilile ja 6,935 mg amlodipiinbesilaati, mis vastab 5 mg amlodipiinile.

Dalnessa 8 mg/10 mg tabletid

Üks tablett sisaldab 8 mg perindopriiltertbutüülamiini, mis vastab 6,68 mg perindopriilile ja 13,870 mg amlodipiinbesilaati, mis vastab 10 mg amlodipiinile.

-Teised koostisosad on mikrokristalliline tselluloos (E460), kaltsiumkloriidheksahüdraat, naatriumvesinikkarbonaat, eelželatiniseeritud tärklis, naatriumtärklisglükolaat (tüüp A), magneesiumstearaat (E470b) ja kolloidne veevaba ränidioksiid.

Kuidas Dalnessa välja näeb ja pakendi sisu

Dalnessa 4 mg/5 mg tabletid on valged kuni peaaegu valged, ümmargused, kergelt kaksikkumerad kaldservadega tabletid.

Dalnessa 4 mg/10 mg tabletid on valged kuni peaaegu valged kapslikujulised, kaksikkumerad tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

Dalnessa 8 mg/5 mg tabletid on valged kuni peaaegu valged, ümmargused, kaksikkumerad kaldservadega tabletid.

Dalnessa 8 mg/10 mg tabletid on valged kuni peaaegu valged, ümmargused, kaksikkumerad kaldservadega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Tabletid on saadaval karpides, milles on 28, 30, 50, 60, 90 ja 100 tabletti, mis on pakendatud blistritesse.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6

8501 Novo mesto Sloveenia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

KRKA, d.d., Novo Mesto Eesti filiaal Pärnu mnt 141

11314 Tallinn

Tel. 6671858

Infoleht on viimati uuendatud novembris 2017.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Dalnessa, 4 mg/5 mg tabletid

Dalnessa, 4 mg/10 mg tabletid

Dalnessa, 8 mg/5 mg tabletid

Dalnessa, 8 mg/10 mg tabletid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Dalnessa 4 mg/5 mg tabletid

Üks tablett sisaldab 4 mg perindopriiltertbutüülamiini, mis vastab 3,34 mg perindopriilile ja 6,935 mg amlodipiinbesilaati, mis vastab 5 mg amlodipiinile.

Dalnessa 4 mg/10 mg tabletid

Üks tablett sisaldab 4 mg perindopriiltertbutüülamiini, mis vastab 3,34 mg perindopriilile ja 13,870 mg amlodipiinbesilaati, mis vastab 10 mg amlodipiinile.

Dalnessa 8 mg/5 mg tabletid

Üks tablett sisaldab 8 mg perindopriiltertbutüülamiini, mis vastab 6,68 mg perindopriilile ja 6,935 mg amlodipiinbesilaati, mis vastab 5 mg amlodipiinile.

Dalnessa 8 mg/10 mg tabletid

Üks tablett sisaldab 8 mg perindopriiltertbutüülamiini, mis vastab 6,68 mg perindopriilile ja 13,870 mg amlodipiinbesilaati, mis vastab 10 mg amlodipiinile.

INN. Perindoprilum, amlodipinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Tablett.

4 mg/5 mg: valged kuni peaaegu valged, ümmargused, kergelt kaksikkumerad kaldservadega tabletid. 4 mg/10 mg: valged kuni peaaegu valged kapslikujulised, kaksikkumerad tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

8 mg/5 mg: valged kuni peaaegu valged, ümmargused, kaksikkumerad kaldservadega tabletid.

8 mg/10 mg: valged kuni peaaegu valged, ümmargused, kaksikkumerad kaldservadega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Essentsiaalse hüpertensiooni ja/või stabiilse südame isheemiatõve raviks patsientidel, kellel perindopriili ja amlodipiini samade annuste samaaegne manustamine on taganud piisava vererõhu languse.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Fikseeritud annusega kombinatsioonravim ei sobi ravi alustamiseks.

Kui annustamise muutmine on vajalik, siis tuleb individuaalset annust tiitrida eraldi toimeainetega.

Neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid ja eakad (vt lõigud 4.4 ja 5.2)

Eakatel ja neerupuudulikkusega patsientidel on perindoprilaadi eliminatsioon vähenenud. Seega peab tavapärane meditsiiniline läbivaatus hõlmama sagedast kreatiniini- ja kaaliumitaseme jälgimist. Dalnessa’t võib manustada patsientidele, kellel kreatiniini kliirens on ≥ 60 ml/min, kuid see ei ole sobilik patsientidele, kellel kreatiniini kliirens on < 60 ml/min. Nendel patsientidel on soovitatav individuaalse annuse tiitrimine üksikute toimeainetega.

Muutused amlodipiini plasmakontsentratsioonides ei ole seotud neerufunktsiooni kahjustuse raskusastmega.

Maksakahjustusega patsiendid (vt lõigud 4.4 ja 5.2)

Maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole annustamisvahemikku kindlaks tehtud. Seega tuleb Dalnessa’t manustada ettevaatusega.

Lapsed

Dalnessa’t ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel, sest perindopriili ja amlodipiini efektiivsust ning taluvust (eraldi monoteraapiana või kombinatsioonis) ei ole lastel ja noorukitel tõestatud.

Manustamisviis Suukaudne.

Üks tablett ööpäevas ühe annusena, eelistatult hommikul enne sööki.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Perindopriiliga seotud

-ülitundlikkus perindopriili või teiste AKE inhibiitorite suhtes;

-anamneesis angioödeem, mis on seotud eelneva AKE inhibiitorraviga;

-pärilik või idiopaatiline angioödeem;

-raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6);

-Dalnessa samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud suhkurtõve või neerukahjustusega (GFR < 60 ml/min/1,73 m2) patsientidele (vt lõigud 4.5 ja 5.1).

Amlodipiiniga seotud

-raske hüpotensioon;

-ülitundlikkus amlodipiini või teiste dihüdropüridiinide suhtes;

-šokk, sh kardiogeenne šokk;

-südame vasaku vatsakese väljavoolu takistus (nt raske aordistenoos);

-ägeda müokardiinfarkti järgne hemodünaamiliselt ebastabiilne südamepuudulikkus.

Dalnessa’ga seotud

Kõik ülaltoodud vastunäidustused, mis on seotud ühega toimeainetest, on kohaldatavad ka fikseeritud kombinatsioonpreparaadile Dalnessa.

-Ülitundlikkus ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kõik alltoodud hoiatused, mis on seotud ühega toimeainetest, on kohaldatavad ka fikseeritud kombinatsioonpreparaadile Dalnessa.

Perindopriiliga seotud

Erihoiatused

Ülitundlikkus/angioödeem:

AKE inhibiitoritega, sealhulgas perindopriiliga ravi saavatel patsientidel on harva teatatud näo, jäsemete, huulte, limaskestade, keele, häälepaelte ja/või kõri angioödeemi tekkest (vt lõik 4.8). See võib esineda ükskõik millal ravi jooksul. Sellistel juhtudel tuleb ravi Dalnessa’ga kohe katkestada ja vastavalt jälgida patsienti kuni sümptomite täieliku taandumiseni. Juhtudel, mil turse piirdub näo ja huultega, taandub see tavaliselt ilma ravita, kuigi sümptomite leevendamiseks võib kasutada ka antihistamiinikume.

Angioödeem, mis on seotud kõritursega, võib lõppeda surmaga. Kui turse haarab keele, häälepaelad või kõri ning võib põhjustada hingamistakistust, tuleb otsekohe alustada erakorralist ravi. See võib hõlmata adrenaliini manustamist ja/või patsiendi hingamisteede avatuna hoidmist. Patsient peab olema hoolika meditsiinilise jälgimise all sümptomite täieliku ja püsiva kadumiseni.

Patsientidel, kellel on anamneesis AKE inhibiitoritega mitteseotud angioödeem, võib esineda suurem angioödeemi risk AKE inhibiitorite manustamise korral (vt lõik 4.3).

AKE inhibiitoritega ravitud patsientidel on harva täheldatud soolte angioödeemi. Neil patsientidel esines kõhuvalu (koos iivelduse või oksendamisega või ilma); mõningatel juhtudel ei eelnenud sellele näopiirkonna angioödeemi ja C-1 esteraasi sisaldus oli normis. Angioödeem diagnoositi kas kõhupiirkonna kompuutertomograafia, ultraheliuuringu või operatsiooni käigus ja need sümptomid kadusid pärast AKE inhibiitori manustamise lõpetamist.

mTOR inhibiitorite (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) samaaegne kasutamine:

Angioödeemi (nt hingamisteede või keele turse koos respiratoorse kahjustusega või ilma) risk võib olla suurem patsientidel, kes kasutavad samaaegselt mTOR inhibiitoreid (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) (vt lõik 4.5).

AKE inhibiitoritega ravitavate kõhuvaluga patsientide puhul tuleb ühe diferentsiaaldiagnostilise võimalusena arvestada ka soolte angioödeemiga (vt lõik 4.8).

Anafülaktoidsed reaktsioonid madala tihedusega lipoproteiinide (LDL) afereesi ajal:

Harva on patsientidel, kes saavad AKE inhibiitoreid, madala tihedusega lipoproteiinide (LDL) afereesi ajal dekstraansulfaadiga esinenud eluohtlikke anafülaktoidseid reaktsioone. Nende reaktsioonide vältimiseks katkestati ajutiselt ravi AKE inhibiitoriga enne igat afereesi.

Anafülaktoidsed reaktsioonid desensibiliseeriva ravi ajal:

Patsientidel, kes said AKE inhibiitoreid desensibiliseeriva ravi (nt kiletiivaliste mürk) ajal, on esinenud anafülaktoidseid reaktsioone. Nendel patsientidel sai selliseid reaktsioone vältida, kui AKE inhibiitoreid ajutiselt ei kasutatud, kuid need reaktsioonid tekkisid uuesti ravimi tahtmatul kokkupuutel.

Neutropeenia/agranulotsütoos/trombotsütopeenia/aneemia:

AKE inhibiitoreid saavatel patsientidel on teatatud neutropeeniast/agranulotsütoosist, trombotsütopeeniast ja aneemiast. Normaalse neerufunktsiooni ja komplitseerivate teguriteta patsientidel esineb neutropeeniat harva. Erilise ettevaatusega peab perindopriili kasutama patsientidel, kellel esineb veresoonte kollageenhaigus, kes saavad immunosupressiivset ravi, ravi allopurinooli või prokaiinamiidiga või kellel esineb nende komplitseerivate tegurite kombinatsioon, eriti kui esineb eelnev neerufunktsiooni häire. Mõnedel sellistel patsientidel tekkisid rasked nakkushaigused, mis vähestel juhtudel ei allunud intensiivsele antibiootikumravile. Kui perindopriili kasutatakse selliste patsientide raviks, on soovitatav perioodiliselt jälgida leukotsüütide arvu. Patsientidele tuleb öelda, et nad teataksid arstile igast infektsiooninähust.

Rasedus:

Ravi AKE inhibiitoritega ei tohi alustada raseduse ajal. Juhul, kui ravi jätkamine AKE inhibiitoritega ei ole äärmiselt vajalik, tuleb rasedust planeerivad patsiendid üle viia alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, millel on raseduse ajal kasutamise ohutusprofiil kindlaks määratud.

Raseduse tuvastamisel tuleb ravi AKE inhibiitoritega kohe lõpetada ja vajadusel alustada alternatiivse ravimiga (vt lõike 4.3 ja 4.6).

Ettevaatusabinõud kasutamisel

Hüpotensioon:

AKE inhibiitorid võivad põhjustada ülemäärast vererõhu langust. Sümptomaatiline hüpotensioon esineb tüsistusteta kõrgvererõhuhaigetel harva ja võib tõenäolisemalt esineda patsientidel, kellel on tekkinud vedelikuvaegus nt pärast ravi diureetikumidega, piiratud soolasisaldusega dieeti, dialüüsi, kõhulahtisust või oksendamist, või kellel on raske reniinsõltuv hüpertensioon (vt lõigud 4.5 ja 4.8). Sümptomaatilise hüpotensiooni kõrge riskiga patsientidel tuleb ravi ajal Dalnessaga regulaarselt kontrollida vererõhku, neerufunktsiooni ja seerumi kaaliumitaset.

Samu aspekte tuleb arvestada südame isheemiatõbe või tserebrovaskulaarset haigust põdevate patsientide puhul, kellel ülemäärane vererõhu langus võib põhjustada müokardiinfarkti või ajuvereringega seotud haiguste teket.

Hüpotensiooni esinemisel tuleb patsient asetada selili ja vajadusel manustada veenisiseselt naatriumkloriidi 9 mg / ml (0,9%) lahust. Mööduva hüpotensiooni ilmnemine ei ole vastunäidustatud edasisele manustamisele. Tavaliselt võib ravimit raskusteta manustada siis, kui vererõhk on pärast vedelikumahu suurendamist tõusnud.

Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad:

On tõendeid, et AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegne kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a ägeda neerupuudulikkuse) riski. Seetõttu ei soovitata RAAS-i kahekordset blokaadi AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1). Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti järelvalve all, jälgides hoolikalt neerutalitlust, elektrolüüte ja vererõhku.

AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

Aordi- ja mitraalklapi stenoos/hüpertroofiline kardiomüopaatia:

Nagu teiste AKE inhibiitorite puhul, tuleb ka perindopriili manustada ettevaatusega patsientidele, kellel esineb mitraalklapi stenoos ja väljavoolu takistus vasakust vatsakesest (nagu aordistenoos või hüpertroofiline kardiomüopaatia).

Neerukahjustus:

Neerufunktsiooni kahjustuse korral (kreatiniini kliirens < 60 ml/min) soovitatakse individuaalset annuse tiitrimist eraldi toimeainetega (vt lõik 4.2).

Rutiinne kaaliumi- ja kreatiniinisisalduse kontroll kuulub neerufunktsiooni kahjustusega patsientide puhul tavalise ravipraktika juurde (vt lõik 4.8).

Mõnedel kahepoolse neeruarteri stenoosi või ainsa neeru arteri stenoosiga patsientidel, keda on ravitud AKE inhibiitoritega, on esinenud vere uurea- ja seerumi kreatiniinisisalduse tõusu, mis on ravi katkestamisel tavaliselt pöörduvad. See on eriti tõenäoline neerupuudulikkusega patsientide puhul. Kui sellele lisandub ka renovaskulaarne hüpertensioon, on suurem risk raskeks hüpotensiooniks ja neerupuudulikkuseks. Mõnedel hüpertensiooniga patsientidel, kellel on eelnevalt ilmnenud renovaskulaarne haigus, on suurenenud vere uurea- ja seerumi kreatiniinisisaldus, mis on tavaliselt vähene ja mööduv, eriti siis, kui perindopriili on manustatud koos diureetikumiga. See on enam tõenäoline juba varem esinenud neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel.

Maksakahjustus:

Harva on AKE inhibiitoreid seostatud sündroomiga, mis algab kolestaatilise ikterusega ning progresseerub fulminantse maksanekroosi ja (mõnikord) surmani. Selle sündroomi mehhanism ei ole teada. AKE inhibiitoreid kasutavad patsiendid, kellel tekib kollatõbi või märkimisväärne maksaensüümide taseme tõus, peavad AKE inhibiitori kasutamise lõpetama ja neid tuleb tähelepanelikult jälgida (vt lõik 4.8).

Rass:

AKE inhibiitorid suurendavad angioödeemi esinemissagedust mustanahalistel patsientidel kui mittemustanahalistel patsientidel. Nagu teiste AKE inhibiitorite puhul, võib perindopriili vererõhku langetav toime olla väiksem mustanahalistel patsientidel, arvatavasti väikese reniinisisalduse suurema esinemissageduse tõttu kõrge vererõhuga mustanahaliste populatsioonis.

Köha:

Mõnikord tekib AKE inhibiitorite kasutamisel köha. Oma iseloomult on köha mitteproduktiivne, püsiv ja kaob pärast ravi lõpetamist. AKE inhibiitorite poolt indutseeritud köha tuleb pidada osaks köha diferentsiaaldiagnostikas.

Kirurgia/anesteesia:

Patsientidel, kellele planeeritakse teha suurem operatsioon või anesteesia ravimitega, mis tekitavad hüpotensiooni, võib perindopriil/amlodipiin blokeerida angiotensiin II tekkimist, mis järgneb kompensatoorselt reniini vabanemisele. Seetõttu ravi tuleb katkestada üks päev enne operatsiooni. Kui esineb hüpotensioon ja selle on tõenäoliselt põhjustanud mainitud mehhanism, saab seda korrigeerida vedelikumahu suurendamisega.

Hüperkaleemia:

AKE inhibiitoritega, sealhulgas perindopriil, ravitud patsientidel on täheldatud kaaliumi kontsentratsiooni suurenemist vereseerumis. Hüperkaleemia riskifaktorid on neerupuudulikkus, langenud neerufunktsioon, vanus > 70 aastat, suhkurtõbi, sellega seonduvad nähud, eriti dehüdratsioon, äge südame dekompensatsioon, metaboolne atsidoos ja kaaliumisäästvate diureetikumide (nt spironolaktoon, eplerenoon, triamtereen või amiloriid), kaaliumipreparaatide või kaaliumit sisaldavate soolaasendajate samaaegne kasutamine; samuti on hüperkaleemia tekkerisk suurem nendel patsientidel, kes kasutavad teisi seerumi kaaliumisisaldust suurendavaid ravimeid (nt hepariin). Kaaliumipreparaatide, kaaliumisäästvate diureetikumide või kaaliumit sisaldavate soolaasendajate kasutamine, eriti neerufunktsiooni häiretega patsientidel, võib viia seerumi kaaliumisisalduse olulise suurenemiseni. Hüperkaleemia võib põhjustada tõsiseid, mõnikord surmaga lõppevaid arütmiaid. Kui ülalmainitud ravimeid on siiski koos perindopriiliga vaja kasutada, tuleb neid manustada ettevaatusega ja regulaarselt kontrollida kaaliumisisaldust seerumis (vt lõik 4.5).

Diabeeti põdevad patsiendid:

Suukaudsete diabeedivastaste ravimite või insuliiniga ravitavate diabeeti põdevate patsientide puhul tuleb vereglükoositaset tähelepanelikult jälgida AKE inhibiitoriga ravimise esimese kuu jooksul (vt lõik 4.5).

Amlodipiiniga seotud

Amlodipiini ohutus ja efektiivsus hüpertensiivse kriisi puhul ei ole tõestatud.

Ettevaatusabinõud kasutamisel

Maksakahjustusega patsiendid:

Maksakahjustusega patsientidel on amlodipiini poolväärtusaeg pikenenud ning AUC väärtused suurenenud; soovitusi annustamise kohta ei ole kindlaks määratud. Seetõttu tuleb ravi amlodipiiniga alustada kasutades annustamisvahemiku madalaimat annust, rakendada tuleb ettevaatust, nii ravi alustamisel kui ka annuse suurendamisel. Raske maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel võib olla vajalik aeglane annuse tiitrimine ja hoolikas jälgimine.

Südamepuudulikkusega patsiendid:

Südamepuudulikkusega patsiente tuleb ravida ettevaatlikult.

NYHA (New Yorgi südameassotsiatsiooni) klassifikatsiooni mitteisheemilise etioloogiaga III ja IV astme südamepuudulikkusega patsientidel läbiviidud pikaajalises platseebokontrollitud amlodipiini

uuringus seostati amlodipiini kopsuturse juhtude arvu suurenemisega, kuid olulist erinevust südamepuudulikkuse halvenemise juhtude osas võrreldes platseeboga ei esinenud (vt lõik 5.1).

Dalnessa’ga seotud

Ettevaatusabinõud kasutamisel

Koostoimed:

Dalnessa’t ei soovitata kasutada samaaegselt koos liitiumi, kaaliumisäästvate diureetikumide või kaaliumipreparaatidega ega ka dantroleeniga (vt lõik 4.5).

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Perindopriiliga seotud

Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav

Kaaliumisäästvad diureetikumid, kaaliumipreparaadid või kaaliumit sisaldavad soolaasendajad: AKE inhibiitorid vähendavad diureetikumide poolt põhjustatud kaaliumi kaotust. Kaaliumisäästvad diureetikumid (nt spironolaktoon, triamtereen või amiloriid), kaaliumit sisaldavad toidulisandid või soolaasendajad võivad põhjustada seerumi kaaliumisisalduse tõusu ja seetõttu ei ole nende kasutamine soovitatav (vt lõik 4.4). Kui samaaegne manustamine dokumenteeritud hüpokaleemia tõttu on vältimatu, tuleb seda teha ettevaatusega ja kontrollides sageli seerumi kaaliumisisaldust.

Liitium:

Liitiumi ja AKE inhibiitorite koosmanustamisel on täheldatud liitiumisisalduse pöörduvat tõusu seerumis ja toksilisuse suurenemist (raske neurotoksilisus). Perindopriili manustamist koos liitiumiga ei soovitata. Kui see kombinatsioon on vajalik, on soovitatav tähelepanelik seerumi liitiumi kontsentratsiooni jälgimine (vt lõik 4.4).

Estramustiin:

Kõrvaltoimete suurenenud risk, nt angioneurootiline ödeem (angioödeem).

Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad kombinatsioonravil AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeniga on võrreldes monoteraapiaga seotud kõrvalnähtude sagenemisega, nt hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a ägeda neerupuudulikkuse, vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1).

Kombinatsioonid, mis nõuavad erilist hoolt

Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d), sealhulgas atsetüülsalitsüülhape ≥ 3 g ööpäevas:

Mittesteroidse põletikuvastase aine kasutamine võib viia neerufunktsiooni halvenemise riski suurenemisele (sealhulgas võimalik äge neerupuudulikkus) ja seerumi kaaliumitaseme tõusule, eriti eelnevalt olemasoleva nõrgenenud neerufunktsiooniga patsientide puhul. Sellist kombinatsiooni tuleb manustada ettevaatlikult, eriti eakatele patsientidele. Patsiendid peavad olema piisavalt hüdreeritud ning pärast kombinatsioonravi alustamist ja aeg-ajalt ka ravi ajal tuleb kaaluda neerufunktsiooni jälgimist.

Antidiabeetilised ravimid (insuliin, hüpoglükeemilised sulfoonamiidid):

Diabeetikutel, keda ravitakse insuliini või hüpoglükeemiliste sulfoonamiididega, võib angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite kasutamine võimendada hüpoglükeemilist toimet. Hüpoglükeemiliste episoodide teke on väga harv (tõenäoliselt on paranenud glükoositaluvus, mille tulemusena on vähenenud insuliinivajadus).

Samaaegne kasutamine, millele tuleb tähelepanu pöörata Diureetikumid:

Diureetikume kasutavatel patsientidel, eriti vedeliku ja/või soolade vaeguse korral, võib pärast AKE inhibiitorravi alustamist esineda ülemäärast vererõhu langust. Hüpotensiivset toimet saab vähendada

diureetikumravi lõpetamisega ning vedelikumahtu või soolade sisaldust suurendades enne ravi alustamist väikeste, astmeliselt suurenevate perindopriili annustega.

Sümpatomimeetikumid:

Sümpatomimeetikumid võivad AKE inhibiitorite hüpertensioonivastast toimet vähendada.

Kuld:

Süstitava kullapreparaadi (naatriumaurotiomalaat) ja AKE inhibiitori, sealhulgas perindopriil, koosmanustamine on harva põhjustanud patsientidel nitritoidseid reaktsioone (sümptomiteks on näo punetus, iiveldus, oksendamine ja hüpotensioon).

Ratsekadotriil:

AKE inhibiitorid (sh perindopriil) põhjustavad teadaolevalt angioödeemi. Risk võib suureneda ratsekadotriili (ravim, mida kasutatakse ägeda kõhulahtisuse raviks) samaaegsel kasutamisel.

mTOR inhibiitorid (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus):

Angioödeemi risk võib olla suurem patsientidel, kes kasutavad samaaegselt mTOR inhibiitoreid (vt lõik 4.4).

Amlodipiiniga seotud

Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav:

Dantroleen (infusioon): Seoses verapamiili ja dantroleeni intravenoosse manustamisel tekkinud hüperkaleemiaga, täheldati loomadel letaalse lõppega ventrikulaarse fibrillatsiooni teket ja kardiovaskulaarset kollapsi. Hüperkaleemia tekkeriski tõttu, soovitatakse vältida kaltsiumikanali blokaatorite, sealhulgas amlodipiini manustamist patsientidele, kellel on soodumus maliigse hüpertermia tekkeks või kellele teostatakse maliigse hüpertermia ravi.

Kombinatsioonid, mis nõuavad erilist hoolt

CYP3A4 inhibiitorid:

Amlodipiini samaaegne kasutamine koos tugevate või mõõdukalt tugevate CYP3A4 inhibiitoritega (proteaasi inhibiitorid, asooli tüüpi seenevastased ained, makroliidid nagu erütromütsiin või klaritromütsiin, verapamiil või dilitiaseem) võib olulisel määral suurendada amlodipiini kontsentratsiooni. Nende farmakokineetiliste muutujate kliiniline tõlgendamine võib olla rohkem väljendunud eakate puhul. Seetõttu võib olla vajalik kliiniline jälgimine või annuse kohandamine.

Klaritromütsiin:

Klaritromütsiin on CYP3A4 inhibiitor. Klaritromütsiini koos amlodipiiniga saavatel patsientidel on suurenenud risk hüpotensiooni tekkeks. Amlodipiini koosmanustamisel klaritromütsiiniga on soovitatav patsientide hoolikas jälgimine.

CYP3A4 indutseerijad

Puuduvad andmed samaaegselt manustatud CYP3A4 indutseerijate mõjust amlodipiinile. CYP3A4 indutseerijate (nt rifampitsiin, liht-naistepuna) samaaegsel manustamisel võib amlodipiini plasmakontsentratsioon väheneda. Koos CYP3A4 indutseerijatega tuleb amlodipiini manustada ettevaatusega.

Kliinilise koostoime uuringutes greipfruudimahlaga, tsimetidiini, alumiiniumi/magneesiumipreparaatide (antatsiidid) ja sildenafiiliga ei täheldatud olulisi muutusi amlodipiini farmakokineetikas.

Takroliimus:

Manustamisel koos amlodipiiniga on risk takroliimuse veresisalduse suurenemiseks, kuid selle koostoime farmakokineetiline mehhanism ei ole täielikult selge. Takroliimuse toksilisuse vältimiseks

tuleb amlodipiini manustamisel takroliimusega ravitavatele patsientidele nende takroliimuse plasmakontsentratsiooni hoolikalt jälgida ja vajadusel takroliimuse annust kohandada.

Tsüklosporiin:

Tsüklosporiini ja amlodipiini koostoimete uuringuid ei ole tervetel vabatahtlikel ega teistel populatsioonidel tehtud, välja arvatud neerusiirdamispatsientidel, kellel täheldati tsüklosporiini varieeruvat minimaalse kontsentratsiooni suurenemist (keskmiselt 0…40%). Kaaluda tuleb tsüklosporiinisisalduse jälgimist neerusiirdamispatsientidel, kes saavad amlodipiini ja vajaduse korral tuleb tsüklosporiini annust vähendada.

Simvastatiin:

10 mg amlodipiini korduval koosmanustamisel 80 mg simvastatiiniga oli tulemuseks simvastatiini ekspositsiooni suurenemine 77%, võrreldes ainult simvastatiini manustamisega. Amlodipiini saavatel patsientidel tuleb simvastatiini annust piirata 20 mg-ni ööpäevas.

Samaaegne kasutamine, millele tuleb tähelepanu pöörata

Beetablokaatorid, mida kasutatakse südamepuudulikkuse korral (bisoprolool, karvedilool, metoprolool).

Latentse või kontrollimatu südamepuudulikkusega patsientidel on risk hüpotensiooni tekkeks, südamejõudluse vähenemiseks (lisandub negatiivsele inotroopsele toimele). Peale selle võivad beetablokaatorid liigse hemodünaamilise toime tagajärjel vähendada sümpaatilisi reflekse.

Teised kombinatsioonid

Monoteraapiana on amlodipiini ohutult manustatud koos tiasiiddiureetikumide, beetablokaatorite, AKE inhibiitorite, pika toimeajaga nitraatide, keelealuse nitroglütseriini, digoksiini, varfariini, atorvastatiini, sildenafiili, antatsiidsete ravimite (alumiiniumhüdroksiidi geel, magneesiumhüdroksiid, simetikoon), tsimetidiini, mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite, antibiootikumide ja suukaudsete hüpoglükeemiliste ravimitega.

Mõnede ravimitega läbiviidud spetsiifilistes uuringutes leiti, et need ei avaldanud mõju amlodipiinile.

-Amlodipiini koosmanustamine tsimetidiiniga ei mõjutanud amlodipiini farmakokineetikat.

-kui amlodipiini ja sildenafiili kasutati kombinatsioonis, avaldus kummagi aine vererõhku alandav toime teisest sõltumata.

-Greipfruudimahl: 240 ml greipfruudi mahla manustamine koos 10 mg suukaudse amlodipiini üksikannusega 20 tervele vabatahtlikule, ei avaldanud märkimisväärset toimet amlodipiini farmakokineetikale.

Lisaks leiti mõnede ravimitega läbiviidud spetsiifilistes uuringutes, et amlodipiin ei avaldanud mõju nende ravimite farmakokineetilistele parameetritele.

-Atorvastatiin: korduvate 10 mg annuste amlodipiini koosmanustamisel 80 mg atorvastatiiniga ei muutunud eriti atorvastatiini püsikontsentratsiooni farmakokineetilised parameetrid.

-Digoksiin: digoksiini koosmanustamisel amlodipiiniga ei muutunud digoksiinitase plasmas ega ka digoksiini renaalne kliirens tervetel vabatahtlikel.

-Varfariin: tervetel vabatahtlikel meestel ei mõjutanud manustamine koos amlodipiiniga eriti varfariini toimet protrombiini vastuse tekkimise ajale. Varfariini ja amlodipiini koosmanustamisel ei muutunud varfariini toime protrombiini vastuse tekkimise ajale.

-Tsüklosporiin: farmakokineetika uuringud tsüklosporiiniga on näidanud, et amlodipiin ei mõjuta eriti tsüklosporiini farmakokineetikat.

Kombinatsioonid, mis nõuavad erilist tähelepanu

Baklofeen: antihüpertensiivne toime tugevneb. Vajadusel tuleb jälgida vererõhku ja neerufunktsiooni või kohandada antihüpertensiivse ravimi annust.

Samaaegne kasutamine, millele tuleb tähelepanu pöörata

-Antihüpertensiivsed ained (nagu beetablokaatorid) ja vasodilataatorid:

DALNESSA_1499069_SPC_14990699x1

-nende ravimite samaaegne kasutamine võib tugevdada perindopriili ja amlodipiini vererõhku alandavat toimet.

-Nitroglütseriini, teiste nitraatide või teiste vasodilataatorite samaaegne kasutamine võib vererõhku veelgi langetada ja seetõttu tuleb neid kasutada ettevaatusega.

-Kortikosteroidid, tetrakosaktiid: antihüpertensiivse toime vähenemine (soolade ja vedeliku peetus kortikosteroidide tõttu).

-Alfablokaatorid (prasosiin, alfusosiin, doksasosiin, tamsulosiin, terasosiin): suureneb antihüpertensiivne toime ning suureneb ortostaatilise hüpotensiooni tekkerisk.

-Amifostiin: võib potentseerida amlodipiini antihüpertensiivset toimet.

-Tritsüklilised antidepressandid/antipsühhootikumid/anesteetikumid: tugevneb antihüpertensiivne toime ning suureneb ortostaatilise hüpotensiooni tekkerisk.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Perindopriiliga seotud

AKE inhibiitoreid ei soovitata kasutada raseduse esimesel trimestril (vt lõik 4.4). Raseduse teisel ja kolmandal trimestril on AKE inhibiitorite kasutamine vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Epidemioloogilised tõendid AKE inhibiitorite teratogeensuse riski kohta kasutamise korral raseduse esimesel trimestril ei ole olnud veenvad; siiski ei saa välistada väikest riski suurenemist. Juhul, kui ravi AKE inhibiitoritega on äärmiselt vajalik, tuleb rasedust planeerivad patsiendid üle viia alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille raseduse ajal kasutamise ohutusprofiil on tõestatud. Raseduse diagnoosimisel tuleb ravi AKE inhibiitoritega otsekohe lõpetada ja vajadusel alustada alternatiivse raviga.

Teadaolevalt on ravi AKE inhibiitoritega raseduse teisel ja kolmandal trimestril inimestel fetotoksiline (põhjustab neerufunktsiooni häireid, oligohüdramnioni, pidurdab kolju luustumist) ja põhjustab ka neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt lõik 5.3). Kui AKE inhibiitorit on kasutatud raseduse teisel trimestril, on soovitatav neerufunktsiooni ja kolju ultraheliuuring. Imikuid, kelle emad on raseduse ajal AKE inhibiitoreid võtnud, tuleb hoolikalt jälgida hüpotensiooni suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Amlodipiiniga seotud

Andmed amlodipiini ohutu kasutamise kohta inimesel raseduse ajal puuduvad. Reproduktiivsusuuringutes rottidega ei ole täheldatud amlodipiinil toksilisi toimeid, välja arvatud poegimistähtaja ületamine ja sünnitegevuse pikenemine, mis ilmnesid amlodipiini manustamisel 50 korda suuremates annustes kui inimesele maksimaalselt soovitatav.

Kasutamine raseduse ajal on soovitatav üksnes ohutuma alternatiivse ravimi puudumisel ning juhul, kui haiguse ravimata jätmine ohustab ema ja loodet rohkem kui ravi amlodipiiniga.

Dalnessa’ga seotud

Dalnessa’t ei soovitata kasutada raseduse esimesel trimestril. Kui planeeritakse rasedust või kui rasedus on leidnud kinnitust, tuleb võimalikult kiiresti üle minna alternatiivsele ravile. Dalnessa on vastunäidustatud raseduse teisel ja kolmandal trimestril.

Kui Dalnessa’t on kasutatud raseduse teisel trimestril, on soovitatav neerufunktsiooni ja kolju ultraheliuuring.

Imikuid, kelle emad on raseduse ajal kasutanud AKE inhibiitoreid, tuleb põhjalikult jälgida hüpotensiooni, oliguuria ja hüperkaleemia suhtes.

Imetamine

Perindopriiliga seotud

Kuna puuduvad andmed perindopriili kasutamise kohta imetamise ajal, ei soovitata Dalnessa’t kasutada ja imetamise ajal on eelistatud alternatiivsed ravimid, mille imetamiseaegne ohutusprofiil on paremini tõestatud, eriti kui imetatakse vastsündinut või enneaegset imikut.

Amlodipiiniga seotud

Ei ole teada, kas amlodipiin eritub rinnapiima. Otsus, kas jätkata või katkestada imetamine või kas jätkata või katkestada ravi amlodipiiniga tuleb vastu võtta, arvestades imetamise kasu lapsele ja amlodipiinravi kasu emale.

Dalnessaga seotud

Puuduvad kliinilised kogemused perindopriili või amlodipiini kasutamise kohta imetamise ajal üksikult või kombinatsioonis. Seetõttu ei soovitata imetavatel naistel Dalnessa’t kasutada.

Fertiilsus

Mõnedel kaltsiumikanali blokaatoritega ravitud patsientidel on teatatud pöörduvatest biokeemilistest muutustest spermatosoidide peaosas. Kliinilised andmed amlodipiini võimaliku mõju kohta viljakusele on ebapiisavad. Ühes rottidega läbiviidud uuringus täheldati toimet isaslooma viljakusele (vt lõik 5.3).

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Uuringuid Dalnessa toimete kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole läbi viidud. Autojuhtimise ja masinate käsitsemise puhul tuleb arvestada, et ravi ajal võib aeg-ajalt tekkida pearinglus või väsimus.

4.8Kõrvaltoimed

Perindopriili või amlodipiini eraldi kasutamise ajal on esinenud järgmisi kõrvaltoimeid, mis on reastatud MedDRA organsüsteemi klassifikatsiooni ning järgneva esinemissageduse järgi:

-Väga sage (1/10)

-Sage (1/100 kuni <1/10)

-Aeg-ajalt (1/1000 kuni <1/100)

-Harv (1/10 000 kuni <1/1000)

-Väga harv (<1/10 000)

-Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

MedDRA

Kõrvaltoimed

Esinemissagedus

organsüsteemi klass

 

Amlodipiin

Perindopriil

Vere ja

Leukopeenia/neutropeenia (vt lõik 4.4)

Väga harv

Väga harv

lümfisüsteemi häired

Agranulotsütoos või pantsütopeenia (vt lõik 4.4)

-

Väga harv

 

Trombotsütopeenia (vt lõik 4.4)

Väga harv

Väga harv

 

Hemolüütiline aneemia patsientidel, kellel on

-

Väga harv

 

kaasasündinud G-6PDH puudulikkus (vt lõik

 

 

 

4.4)

 

 

 

Hemoglobiini ja hematokriti väärtuste langus

-

Väga harv

Immuunsüsteemi

Allergilised reaktsioonid

Väga harv

-

häired

 

 

 

Ainevahetus- ja

Hüperglükeemia

Väga harv

-

toitumishäired

Kehamassi suurenemine

Aeg-ajalt

-

 

Kehamassi vähenemine

Aeg-ajalt

-

Psühhiaatrilised

Unetus

Aeg-ajalt

-

häired

Meeleoluhäired

Aeg-ajalt

Aeg-ajalt

 

Depressioon

Aeg-ajalt

-

 

Unehäired

-

Aeg-ajalt

Närvisüsteemi häired

Unisus

Sage

-

 

Pearinglus

Sage

Sage

 

Peavalu

Sage

Sage

 

Treemor

Aeg-ajalt

-

 

Sünkoop

Aeg-ajalt

-

 

Hüpoasteesia,

Aeg-ajalt

-

 

Paresteesia

Aeg-ajalt

Sage

 

Hüpertoonia

Väga harv

-

 

Perifeerne neuropaatia

Väga harv

-

 

Peapööritus

-

Sage

 

Segasus

-

Väga harv

 

Ekstrapüramidaalne häire

Teadmata

-

Silma kahjustused

Nägemishäired

Sage

Sage

Kõrva ja labürindi

Tinnitus

Aeg-ajalt

Sage

kahjustused

 

 

 

Südame häired

Südamepekslemine

Sage

-

 

Minestus

Aeg-ajalt

-

 

Stenokardiahoog

Harv

-

 

Stenokardia

-

Väga harv

 

Müokardiinfarkt, mis võib olla seotud

Väga harv

Väga harv

 

ülemäärase hüpotensiooniga kõrge riskiga

 

 

 

patsientidel (vt lõik 4.4)

 

 

 

Arütmia (kaasa arvatud bradükardia,

Aeg-ajalt

Väga harv

 

ventrikulaarne tahhükardia ja kodade

 

 

 

fibrillatsioon)

 

 

Vaskulaarsed häired

Nahapunetus

Sage

-

 

Hüpotensioon (ja sellega seotud toimed)

Aeg-ajalt

Sage

 

Insult, mis võib olla seotud ülemäärase

-

Väga harv

 

hüpotensiooniga, kõrge riskiga patsientidel (vt

 

 

 

lõik 4.4)

 

 

 

Vaskuliit

Väga harv

Väga harv

Respiratoorsed,

Düspnoe

Sage

Sage

rindkere ja

Riniit

Aeg-ajalt

Väga harv

mediastiinumi häired

Köha

Aeg-ajalt

Sage

 

Bronhospasm

-

Aeg-ajalt

 

Eosinofiilne kopsupõletik

-

Väga harv

Seedetrakti häired

Igemete hüperplaasia

Väga harv

-

 

Kõhuvalu, iiveldus

Sage

Sage

 

Oksendamine

Aeg-ajalt

Sage

 

Düspepsia

Sage

Sage

 

Muutunud soolemotoorika

Sage

-

 

Suukuivus

Aeg-ajalt

Aeg-ajalt

 

Maitsetundlikkuse häired

-

Sage

 

Maitsetundlikkuse häired

Aeg-ajalt

-

 

Kõhulahtisus, kõhukinnisus

-

Sage

 

Pankreatiit

Väga harv

Väga harv

 

Gastriit

Väga harv

-

Maksa ja sapiteede

Hepatiit, ikterus

Väga harv

-

häired

Tsütolüütiline või kolestaatiline hepatiit (vt lõik

-

Väga harv

 

4.4)

 

 

Naha ja nahaaluskoe

Quincke ödeem

Väga harv

-

häired

Näo, jäsemete, huulte, limaskestade, keele,

-

Aeg-ajalt

 

häälepaelte ja/või kõri angioödeem (vt lõik 4.4)

 

 

 

Multiforme erüteem

Väga harv

Väga harv

 

Alopeetsia

Aeg-ajalt

-

 

Purpur

Aeg-ajalt

-

 

Naha värvuse muutus

Aeg-ajalt

-

 

Suurenenud higistamine

Aeg-ajalt

-

 

Suurenenud higistamine

-

Aeg-ajalt

 

Sügelus

Aeg-ajalt

Sage

 

Lööve

Aeg-ajalt

Sage

 

Stevensi-Johnsoni sündroom

Väga harv

-

 

Psoriaasi ägenemine

-

Harv

Lihas-skeleti ja

Artralgia, müalgia

Aeg-ajalt

-

sidekoe kahjustused

Lihaskrambid

Sage

Sage

 

Pahkluu turse

Sage

 

 

Seljavalu

Aeg-ajalt

-

Neerude ja

Urineerimishäire, noktuuria, sage urineerimine

Aeg-ajalt

-

kuseteede häired

Neerukahjustus

-

Aeg-ajalt

 

Äge neerupuudulikkus

-

Väga harv

Reproduktiivsüsteem

Impotentsus

Aeg-ajalt

Aeg-ajalt

i ja rinnanäärme

Günekomastia

Aeg-ajalt

 

häired

 

 

 

Üldised häired ja

Turse, perifeerne turse

Väga sage

-

manustamiskoha

Kurnatus

Sage

-

reaktsioonid

Valu rinnus

Aeg-ajalt

-

 

Asteenia

Sage

Sage

 

Valu

Aeg-ajalt

-

 

Halb enesetunne

Aeg-ajalt

-

Uuringud

Maksaensüümide aktiivsuse tõus: ALAT, ASAT

Väga harv

-

 

(enamasti koos kolestaasiga)

 

 

 

Bilirubiinisisalduse ja maksaensüümide

-

Harv

 

aktiivsuse tõus seerumis

 

 

 

Uurea ja kreatiniini sisalduse suurenemine

-

Teadmata

 

seerumis, hüperkaleemia (vt lõik 4.4)

 

 

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Puudub informatsioon Dalnessa üleannustamise kohta inimestel.

Amlodipiiniga seotud Sümptomid

Senistel andmetel võib suur üleannustamine põhjustada ülemäärast perifeerset vasodilatatsiooni ning reflektoorset tahhükardiat. On teatatud väljendunud ja potentsiaalselt pikenenud süsteemsest hüpotensioonist kuni letaalse lõppega šokini.

Ravi

Amlodipiini üleannustamise tõttu tekkinud kliiniliselt olulise hüpotensiooni korral tuleb kardiovaskulaarsüsteemi aktiivselt toetada, sealhulgas jälgida kardiaalset ja respiratoorset funktsiooni, tõsta jäsemed kõrgemale ja jälgida ringleva vedeliku mahtu ning väljutatava uriini hulka.

Veresoonte toonuse ja vererõhu taastamiseks võib vastunäidustuste puudumisel kasulikuks osutuda vasokonstriktorite kasutamine. Kaltsiumglükonaadi kasutamine intravenoosselt võib aidata kaasa kaltsiumikanali blokaadi likvideerimisele.

Mõnedel juhtudel võib kasulikuks osutuda maoloputus. Aktiivsöe manustamine tervetele vabatahtlikele kuni 2 tundi pärast 10 mg amlodipiini manustamist vähendas tunduvalt amlodipiini imendumist.

Seoses sellega, et amlodipiin seondub suures ulatuses plasmavalkudega, ei ole dialüüsist tõenäoliselt kasu.

Perindopriili üleannustamise kohta inimestel on andmed piiratud. AKE inhibiitorite üleannustamisega seotud sümptomite hulka võivad kuuluda hüpotensioon, tsirkulatoorne šokk, elektrolüütide tasakaaluhäired, neerupuudulikus, hüperventilatsioon, tahhükardia, palpitatsioonid, bradükardia, pearinglus, ärevus ja köha.

Üleannustamise raviks on soovitatav füsioloogilise soolalahuse intravenoosne infusioon. Kui hüpotensioon tekib, tuleb patsient asetada šokiasendisse. Võimalusel võib kaaluda angiotensiin II infusiooni ja/või katehhoolamiinide intravenoosset manustamist. Perindopriili saab süsteemsest vereringest eemaldada hemodialüüsi teel (vt lõik 4.4). Ravile allumatu bradükardia korral on näidustatud südamestimulaator. Pidevalt tuleb jälgida elulisi näitajaid ning elektrolüütide ja kreatiniini sisaldust vereseerumis.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid ja kaltsiumikanali blokaatorid; ATC-kood: C09BB04.

Perindopriil

Perindopriil inhibeerib ensüümi, mis muudab angiotensiin I angiotensiin II-ks (angiotensiini konverteeriv ensüüm – AKE). Konverteeriv ensüüm ehk kinaas on eksopeptidaas, mis võimaldab muuta angiotensiin I vasokonstriktoorseks angiotensiin II-ks, lagundades ka veresooni laiendava bradükiniini inaktiivseks heptapeptiidiks. AKE pärssimise tulemuseks on angiotensiin II sisalduse vähenemine plasmas, mis aktiveerib plasma reniini, inhibeerides reniini vallandumise negatiivset tagasisidet ja vähendab aldosterooni sekretsiooni. Kuna AKE inaktiveerib bradükiniini, põhjustab AKE inhibiitori kasutamine bradükiniini suurema aktiivsuse vereringes ja lokaalsetes kallikreiin- kiniini süsteemides (ja seega ka prostaglandiinsüsteemi aktiveerumise). Võimalik, et selline mehhanism aitab kaasa AKE inhibiitorite vererõhku alandavale toimele ja on osaliselt vastutav tema mõnede kõrvaltoimete eest (nt köha).

Perindopriil toimib oma aktiivse metaboliidi – perindoprilaadi – kaudu. Teised metaboliidid ei oma in vitro mitte mingisugust AKE aktiivsust pärssivat toimet.

Hüpertensioon:

Perindopriil toimib kõigi hüpertensiooni raskusastmete korral: kerge, mõõdukas, raske; täheldatakse nii süstoolse kui diastoolse vererõhu alanemist nii pikali- kui püstiasendis.

Perindopriil alandab perifeerset vaskulaarset vastupanu, alandades seega vererõhku. Selle tagajärjel perifeerne verevool suureneb, kuid südame löögisagedus ei tõuse.

Renaalne verevool reeglina suureneb, kuid glomerulaarfiltratsiooni kiirus (glomerular filtration rate, GFR) tavaliselt ei muutu.

Maksimaalne hüpotensiivne toime saabub 4…6 tundi pärast ühekordset perindopriili annust ja toime püsib vähemalt 24 tundi: püsivad toimed moodustavad ligikaudu 87...100% maksimaalsetest toimetest. Vererõhk langeb kiiresti. Patsientidel, kellele ravim toimib, saabub raviefekt ühe kuu jooksul ja see püsib ilma tahhüfülaksia tekketa.

Ravi katkestamisega ei kaasne tagasilöögiefekti.

Perindopriil vähendab vasaku vatsakese hüpertroofiat.

Perindopriili vasodilatoorsed omadused inimesel on leidnud kinnitust. See parandab suurte arterite elastsust ja vähendab veresoonekesta/valendiku suhet väikestes arterites.

Kahes suures randomiseeritud, kontrollitud uuringus (ONTARGET ehk ONgoing Telmisartan Alone and in combination with Ramipril Global Endpoint Trial ja VA NEPHRON-D ehk The Veterans Affairs Nephropathy in Diabetes) uuriti kombinatsioonravi AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori antagonistiga.

ONTARGET uuring hõlmas eelneva südameveresoonkonna või ajuveresoonkonna haigusega või 2. tüüpi diabeedi ja tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. VA NEPHRON-D hõlmas 2. tüüpi diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsiente.

Uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või südameveresoonkonna tulemusnäitajatele ja suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski suurenemist monoteraapiaga võrreldes. Tulemused on asjakohased ka teiste AKE-inhibiitorite ja angiotensiin II retseptori antagonistide jaoks, arvestades nende sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi. AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi seetõttu kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints) oli uuring, mis oli kavandatud hindama kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE-inhibiitori või angiotensiin II retseptori antagonistiga 2. tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli krooniline neeruhaigus, südameveresoonkonna haigus või mõlemad. Uuring lõpetati varakult ohutusnäitajate riski tõusu tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvalnähtudest ja huvi pakkuvatest tõsistest kõrvalnähtudest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerutalitluse häire) teatati aliskireeni rühmas sagedamini kui platseeborühmas.

Stabiilse südame isheemiatõvega patsiendid:

EUROPA uuring oli mitmekeskuseline, rahvusvaheline, randomiseeritud, topeltpime, platseebokontrollitud kliiniline uuring, mis kestis 4 aastat.

Kaksteist tuhat kakssada kaheksateist (12218) üle 18 aasta vanust patsienti randomiseeriti 8 mg perindopriiltertbutüülamiini (vastab 10 mg perindopriilarginiinile) (n=6110) või platseebo rühma (n=6108).

Uuringus osalenutel esinesid südamepärgarteritõve tunnused ilma südamepuudulikkuse kliiniliste sümptomiteta. Kõikidest patsientidest oli 90%-l olnud eelnev müokardiinfarkt ja/või tehtud pärgarterite revaskularisatsioon. Enamik patsiente sai uuringuravimit lisaks konventsionaalsele ravile, mille hulka kuulusid trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid, vere lipiidide taset alandavad ravimid ja beetablokaatorid.

Peamine tõhususe hindamise kriteerium oli kombinatsioon kardiovaskulaarsest suremusest, mitteeluohtlikust müokardiinfarktist ja/või edukalt ravitud südameseiskusest. Ravi annusega 8 mg perindopriiltertbutüülamiini (vastab 10 mg perindopriilarginiinile) ööpäevas andis märkimisväärse esmase tulemusnäitaja vähenemise (1,9%) (suhteline risk vähenes 20%, 95% usaldusintervall [9,4; 28,6] – p < 0,001).

Müokardiinfarkti ja/või revaskularisatsiooni anamneesiga patsientide puhul vähenes platseeboga võrreldes esmane tulemusnäitaja 2,2% ja vastav riskisuhe 22,4% (95% usaldusintervall [12,0; 31,6] – p < 0,001).

Amlodipiin

Amlodipiin on kaltsiumi antagonist, mis inhibeerib kaltsiumiioonide sisenemist südame ja veresoonte silelihaskoe rakkudesse. Antihüpertensiivne toime on põhjustatud otsesest lõõgastavast toimest veresoonte silelihastesse. Täpne mehhanism, kuidas amlodipiin leevendab stenokardiat, ei ole veel täielikult välja selgitatud, kuid on teada, et ta omab kahte järgnevat toimet.

1.Amlodipiin laiendab perifeerseid arterioole ning seeläbi alandab perifeerset vaskulaarset resistentsust (järelkoormus), mille vastu süda pidevalt töötab. See südametöö koormuse vähendamine vähendab müokardi energiatarvet ja hapnikuvajadust.

2.Amlodipiini toimemehhanism on tõenäoliselt seotud ka peamiste koronaararterite ja -arterioolide laiendamisega. Veresoonte laienemine suurendab südamelihase hapnikuvarustust Prinzmetali stenokardia korral. Annustamine üks kord ööpäevas vähendab kogu 24-tunnise perioodi vältel hüpertensiooniga patsientidel kliiniliselt olulisel määral vererõhku nii lamavas kui ka seisvas asendis.

Stenokardia korral pikendab amlodipiini ühekordne manustamine ööpäevas patsiendi üldist kehalise koormuse aega, stenokardia algusaega ja ST segmendi 1 mm-se depressiooni aega. Amlodipiin vähendab nii stenokardiahoogude sagedust kui ka nitroglütseriini kasutamise vajadust.

Kasutamine südamepuudulikkusega patsientidel

Hemodünaamika uuringud ja kehalisel koormusel põhinevad kontrollitud kliinilised uuringud, mis viidi läbi NYHA järgi II–IV klassi südamepuudulikkusega patsientidel, näitavad, et amlodipiin ei põhjustanud kliinilise seisundi halvenemist, mida hinnati koormustaluvuse, vasaku vatsakese väljutusfraktsiooni ja kliinilise sümptomaatika alusel.

Platseebokontrollitud uuring (PRAISE), mis oli kavandatud selleks, et uurida patsiente, kellel esines NYHA järgi III–IV klassi südamepuudulikkus ning kellele manustati digoksiini, diureetikume ja AKE inhibiitoreid, näitas, et amlodipiin ei suurendanud südamepuudulikkusest tingitud suremuse ega suremuse ja haigestumuse kombineeritud riski.

Amlodipiini kasutamise pikaaegses platseebokontrollitud jätku-uuringus (PRAISE-2) NYHA järgi III ja IV klassi kuuluvatel südamepuudulikkusega patsientidel, kellel puudusid isheemiatõvele viitavad kliinilised sümptomid või objektiivsete uuringute leid ning kes said raviks AKE inhibiitorite, digitaalise preparaatide ja diureetikumide stabiilseid annuseid, ei mõjutanud amlodipiin üldist ega kardiovaskulaarset suremust. Samade patsientide grupis suurendas amlodipiin platseebogrupiga võrreldes kopsuturse esinemissagedust, samas ei kutsunud amlodipiin esile südamepuudulikkuse märkimisväärset süvenemist.

5.2Farmakokineetilised omadused

Amlodipiini ja perindopriili imendumise kiirus ning määr Dalnessa tablettide puhul ei erine palju sellest, kuidas see toimub ainult amlodipiini või perindopriili sisaldavate tablettide puhul.

Perindopriil

Imendumine

Perindopriil imendub suukaudse manustamise järel kiiresti, plasmakontsentratsiooni maksimum saabub 1 tunni jooksul. Perindopriili poolväärtusaeg plasmas on ligikaudu 1 tund.

Biotransformatsioon

Perindopriil on eelravim. Kakskümmend seitse protsenti manustatud perindopriilist jõuab vereringesse selle aktiivse metaboliidi perindoprilaadina. Lisaks aktiivsele perindoprilaadile tekib veel viis inaktiivset metaboliiti. Perindoprilaadi maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 3…4 tunni jooksul.

Kuna toit vähendab perindopriili muutmist perindoprilaadiks ja sellest tulenevalt ka biosaadavust, tuleb perindopriilarginiini ühekordne suukaudne ööpäevane annus manustada hommikuti enne sööki.

Lineaarsus/mittelineaarsus

On tõestatud, et perindopriili annus ja selle kontsentratsioon plasmas on lineaarselt seotud.

Jaotumine

Seondumata perindoprilaadi jaotusruumala on ligikaudu 0,2 l/kg. Perindoprilaat seondub plasmavalkudega, peamiselt angiotensiini konverteeriva ensüümiga (see on kontsentratsioonist sõltuv), 20% ulatuses.

Eritumine

Perindoprilaat eritub uriiniga ja mitteseotud fraktsiooni lõplik poolväärtusaeg on ligikaudu 17 tundi, mistõttu tasakaalukontsentratsioon saabub 4 päeva jooksul.

Maksakahjustus

Perindoprilaadi farmakokineetika on muutunud maksatsirroosiga haigetel: perindopriili maksakliirens on vähenenud poole võrra. Samas ei ole tekkiva perindoprilaadi moodustumine vähenenud ja annust ei ole vaja kohandada (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Eakad, neerukahjustusega patsiendid ja teised eripopulatsioonid

Perindoprilaadi eritumine on vähenenud eakatel ning samuti südame- või neerupuudulikkusega patsientidel (vt lõik 4.2). Seega peaks tavapärane meditsiiniline jälgimine hõlmama sagedast kreatiniini- ja kaaliumitaseme hindamist.

Perindoprilaadi kliirens dialüüsil on 70 ml/min.

Amlodipiin

Imendumine

Amlodipiin imendub terapeutilistes annustes pärast suukaudset manustamist hästi ning maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 6...12 tundi pärast manustamist. Absoluutne biosaadavus on hinnanguliselt vahemikus 64...80%.

Jaotumine

Jaotusruumala on ligikaudu 21 l/kg. Toit ei mõjuta selle biosaadavust. In vitro uuringud on näidanud, et ligikaudu 97,5% tsirkuleerivast amlodipiinist on seotud plasmavalkudega.

Eritumine

Lõplik plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg on 35...50 tundi ja on seetõttu kooskõlas ühekordse ööpäevase annuse manustamisega.

Amlodipiin metaboliseeritakse maksas ulatuslikult mitteaktiivseteks metaboliitideks. Ligikaudu 10% manustatud amlodipiini annusest eritub uriiniga muutumatul kujul ning 60% metaboliitidena.

Eakad

Kasutamine eakatel: aeg amlodipiini maksimaalse plasmakontsentratsiooni saabumiseks on eakatel ja noorematel patsientidel sarnane. Eakatel kaldub amlodipiini kliirens olema vähenenud, mistõttu suureneb nii AUC kui ka eliminatsiooni poolväärtusaeg. Kuigi annustamisskeem eakatel on sama, tuleb ettevaatlik olla annuse suurendamisel.

Neerukahjustus

Kasutamine neerukahjustusega patsientidel: vt lõik 4.2.

Maksakahjustus

Kasutamine maksafunktsiooni häirega patsientidel: nagu ka teiste kaltsiumi antagonistide puhul, pikeneb maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel amlodipiini poolväärtusaeg.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Perindopriil

Korduvtoksilisuse suukaudsetes uuringutes (rottidel ja ahvidel) olid märklaudorganiks neerud, kuid neerukahjustus oli mööduv.

In vitro ja in vivo uuringutes ei ole täheldatud mutageensust.

Reproduktsioonitoksilisuseuuringutes (rotid, hiired, küülikud ja ahvid) ei ilmnenud embrüotoksilisust ega teratogeensust. Siiski on andmeid, et angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid mõjutavad loote arengut hilises faasis, mis võib viia näriliste ja küülikute loote surmani ja kaasasündinud toimeteni: on täheldatud neerukahjustusi ning peri- ja postnataalse suremuse suurenemist. Kartsinogeensust rottidel ja hiirtel pikaaegsetes uuringutes ei täheldatud.

Amlodipiin

Farmakoloogilise ohutuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse, viljakuse ja korduvtoksilisuseuuringud loomadel ei ole näidanud spetsiifilist kahjulikku toimet inimesele. Reproduktiivtoksilisuse uuringud rottidel näitasid, et pikenes tiinusaeg ning suurenes peri- ja postnataalne suremus.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Mikrokristalliline tselluloos (E460)

Kaltsiumkloriidheksahüdraat

Naatriumvesinikkarbonaat

Eelželatiniseeritud tärklis

Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)

Magneesiumstearaat (E470b)

Kolloidne ränidioksiid, veevaba

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Al/Al blister, kus on 28, 30, 50, 60, 90 või 100 tabletti. Blistrid on pakendatud karpi.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6

8501 Novo mesto Sloveenia

8.MÜÜGILOA NUMBER

4 mg/5 mg: 802212

4 mg/10 mg: 802312

8 mg/5 mg: 802112

8 mg/10 mg: 802012

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 30.11.2012

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 07.11.2017

10.TEKSTI ÜLEVAATAMISE KUUPÄEV

november 2017