Doxazosin actavis - toimeainet prolongeeritult vabastav tablett (4mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Doxazosin Actavis, 4 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid.

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 4 mg doksasosiini (mesilaadina). INN. Doxazosinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastav tablett.

Valge ümmargune kaksikkumer tablett graveeringuga „DL“.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Essentsiaalne hüpertensioon.

Eesnäärme healoomulise hüperplaasia sümptomaatiline ravi.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Maksimaalne soovitatav ööpäevane annus on 8 mg doksasosiini üks kord ööpäevas.

Essentsiaalne hüpertensioon

Täiskasvanud: tavaline annus on 4 mg doksasosiini üks kord ööpäevas. Annust võib vajaduse korral suurendada kuni 8 mg-ni üks kord ööpäevas.

Võib kuluda kuni 4 nädalat, et saavutada optimaalne raviefekt.

Doxazosin Actavis’t võib kasutada üksi või koos teiste ravimitega, nt tiasiiddiureetikumi, beetablokaatori, kaltsiumiantagonisti või AKE-inhibiitoriga.

Eesnäärme hüperplaasia sümptomaatiline ravi

Täiskasvanud: tavaliselt 4 mg doksasosiini üks kord ööpäevas. Annust võib vajaduse korral suurendada kuni 8 mg-ni üks kord ööpäevas.

Doxazosin Actavis’t võivad kasutada nii hüpertensiooniga või ilma eesnäärme healoomulise hüperplaasiaga (BPH) patsiendid, sest normaalse vererõhuga patsientidel muutub vererõhk kliiniliselt ebaolulisel määral. Hüpertensiivsetel patsientidel ravitakse mõlemat haigust üheaegselt.

Eakad

Sama annus mis täiskasvanutele.

Neerukahjustusega patsiendid

Et neerufunktsiooni kahjustusega haigetel ei ole võrreldes normaalse neerutalitlusega haigetega doksasosiini farmakokineetikas erinevusi leitud ja puuduvad andmed, et doksasosiin süvendaks olemasolevat neerukahjustust, siis võib nimetatud haigetel kasutada doksasosiini tavalisi annuseid.

Maksakahjustusega patsiendid

Doksasosiini tuleb maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel kasutada erilise ettevaatusega. Raske maksakahjustusega patsientidel kasutamiseks ei ole piisavalt kliinilist kogemust ning seetõttu ei ole nendel doksasosiini kasutamine soovitatav (vt lõik 4.4).

Lapsed

Doxazosin Actavis’e ohutus ja efektiivsus lastel ei ole tõestatud.

Manustamisviis

Suukaudne.

Doxazosin Actavis’e toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette võib võtta koos toiduga või ilma. Tabletid neelatakse alla tervelt koos piisava koguse vedelikuga. Toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette ei tohi närida, poolitada ega purustada.

4.3Vastunäidustused

Doksasosiin on vastunäidustatud:

-patsientidele, kellel esineb teadaolev ülitundlikkus toimeaine, teiste kinasoliinide ( nt prasosiin, terasosiin,) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;

-patsientidele, kellel on anamneesis ortostaatiline hüpotensioon;

patsientidele, kellel on healoomuline eesnäärme hüperplaasia ja sellega kaasnev ülemiste kuseteede ahenemine, kroonilised kuseteede infektsioonid või põiekivid;

-patsientidele, kellel on anamneesis söögitoru või seedetrakti obstruktsioon või seedetrakti valendiku ahenemine (patsientide jaoks, kes võtavad ainult toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette);

-imetamise ajal (ainult hüpertensiooni näidustusel, vt lõik 4.6);

-patsientidele, kellel on hüpotensioon (ainult eesnäärme healoomulise hüperplaasia näidustusel).

Doksasosiin on vastunäidustatud monoteraapiana patsientidele, kelle eesnäärme healoomulise hüperplaasia põhjustab põie ülevooluinkontinents, anuuria või progresseeruv neerupuudulikkus.

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hüpertensiooni esmavaliku ravis ei peeta doksasosiini sobivaks. Seda võib kasutada monoteraapiana patsientidel, kes ei ole saavutanud ravivastust või kellel on vastunäidustused teistele ravimitele. Alternatiivina saab ravimit kasutada teise või kolmanda ravimina kombinatsioonis teist tüüpi antihüpertensiivsete ravimitega.

Patsiendile antav informatsioon: Patsiente tuleb teavitada, et doksasosiini tabletid tuleb alla neelata tervelt. Patsiendid ei tohi närida, poolitada ega purustada tablette.

Mõningate toimeainet prolongeeritult vabastavate ravimvormide puhul on toimeaine ümbritsetud inertse, mitte-absorbeeriva kattega, mis oma ehituse tõttu kontrollib raviaine vabanemist pikema ajaperioodi jooksul. Pärast seedetrakti läbimist eritub tühi tableti kest. Patsiente tuleb teavitada, et nad ei muretseks, kui nad juhuslikult peaksid märkama oma väljaheites tableti moodi välja nägevaid ravimijääke.

Ebatavaliselt lühike seedetrakti läbimise aeg (nt pärast kirurgilist resektsiooni) võib põhjustada mittetäielikku imendumist. Lähtuvalt doksasosiini pikast poolväärtusajast on selle kliiniline tähendus ebaselge.

Ravi alustamine: Seoses doksasosiini alfablokeerivate omadustega võib patsientidel esineda posturaalset hüpotensiooni, mis avaldub pearingluse ja nõrkusena, või harva teadvuse kaotust (minestust), eeskätt ravi alustamisel. Seetõttu on hea arstlik tava, et posturaalse toime võimaluse minimeerimiseks jälgitakse ravi alguses vererõhku. Patsienti tuleb hoiatada, et kui doksasosiinravi alustamisel peaks ilmnema pearinglus või nõrkus, tuleb vältida olukordi, mille korral võib tagajärjeks olla vigastus.

Priapism

Koos alfa-1 blokaatorite, sh doksasosiini kasutamisega on turuletulekujärgselt teatatud pikaajalise erektsiooni ja priapismi juhtumitest. Kui priapismi ei ravita kohe, võib see põhjustada peenise koekahjustust ja püsivat impotentsust, mistõttu peab patsient pöörduma viivitamatult arsti poole.

Kasutamine ägedate südamehaigustega patsientidel: Nagu kõigi teiste vasodilateerivate antihüpertensiivsete ainete korral, on hea arstlik tava soovitada ettevaatust doksasosiini manustamisel patsientidele, kellel on järgmised ägedad kardiaalsed seisundid:

-aordi- või mitraalstenoosi tagajärjel tekkinud kopsuturse;

-südamepuudulikkus suure minutimahu juures;

-kopsuarteri embooliast või perikardi efusioonist tingitud parema südamepoole puudulikkus;

-vasakpoolne ventrikulaarne südamepuudulikkus madala täitumisrõhuga.

Kasutamine maksakahjustusega patsientidel: Nagu kõiki maksa poolt täielikult metaboliseeritavaid ravimeid, tuleb doksasosiini manustada erilise ettevaatusega maksafunktsiooni kahjustuse tunnustega patsientidele. Kuna puudub kliiniline kogemus raske maksakahjustusega patsientidel, ei ole ravimi kasutamine nendel patsientidel soovitatav.

Kasutamine koos PDE-5 inhibiitoritega: Doksasosiini tuleb koos fosfodiesteraas-5 inhibiitoritega (nt sildenafiil, tadalafiil ja vardenafiil) manustada ettevaatlikult, sest mõlemal ravimil on vasodilateerivad toimed ja need võivad põhjustada mõnedel patsientidel sümptomaatilist hüpotensiooni. Ortostaatilise hüpotensiooni riski vähendamiseks on soovitatav alustada ravi fosfodiesteraas-5 inhibiitoritega ainult siis, kui patsient on alfablokaator-ravi abil hemodünaamiliselt stabiilne. Lisaks on soovitatav alustada ravi fosfodiesteraas-5 inhibiitoritega väikseima võimaliku annusega ja pidada kinni 6-tunnisest intervallist pärast doksasosiini manustamist. Uuringuid doksasosiini toimeainet prolongeeritult vabastavate ravimvormidega ei ole läbi viidud.

Kasutamine katarakti operatsioonile minevatel patsientidel: Katarakti operatsioonidel on mõnel tamsulosiini kasutanud või kasutaval patsiendil täheldatud „operatsiooniaegse lõdva iirise sündroomi“ (IFIS – kitsa pupilli sündroomi variant). Üksikjuhte on esinenud ka teiste alfa1-blokaatoritega ning kogu ravirühmale iseloomulikku toimet ei saa välistada. Kuna IFIS võib suurendada katarakti operatsioonist tingitud tüsistuste ohtu, tuleb silmakirurgile enne operatsiooni teatada alfa1-blokaatorite kasutamisest või varasemast kasutamisest.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Doksasosiini samaaegne manustamine koos PDE-5 inhibiitoriga (nt sildenafiil, tadalafiil, vardenafiil) võib mõnedel patsientidel põhjustada sümptomaatilist hüpotensiooni (vt lõik 4.4). Uuringuid doksasosiini toimeainet prolongeeritult vabastavate ravimvormidega ei ole läbi viidud.

Doksasosiin on väga suures osas seondunud plasmavalkudega (98%). Inimplasmaga läbi viidud in vitro uuringutest on selgunud, et doksasosiin ei mõjuta digoksiini, varfariini, fenütoiini või indometatsiini seonduvust plasmavalkudega.

Kliinilises praktikas on doksasosiini manustatud koos tiasiiddiureetikumide, furosemiidi, beetablokaatorite, mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite, antibiootikumide, suukaudsete antidiabeetiliste ravimite, kusihappe eritumist soodustavate preparaatide ja antikoagulantidega, ilma et oleks täheldatud kahjulikke koostoimeid. Siiski puuduvad formaalsete ravim/ravim-koostoimete uuringute andmed.

Doksasosiin tugevdab teiste alfablokaatorite ja muude hüpertensioonivastaste ravimite vererõhku langetavat toimet.

22-l tervel meessoost vabatahtlikul läbi viidud avatud, randomiseeritud platseebokontrolliga uuringus täheldati 1 mg doksasosiini ühekordsel manustamisel koos tsimetidiiniga (400 mg kaks korda ööpäevas) 4-päevase annustamisperioodi esimesel päeval doksasosiini keskmise AUC 10%-list suurenemist ilma statistiliselt oluliste muutusteta doksasosiini maksimaalse plasmakontsentratsiooni (CMAX) ja poolväärtusaja osas. Nimetatud doksasosiini AUC 10%-line suurenemine kasutamisel koos tsimetidiiniga jääb doksasosiini ja platseebo manustamisel täheldatud keskmise AUC individuaalsete kõikumiste (27% ulatuses) piiridesse.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Hüpertensiooni näidustuse korral

Et puuduvad adekvaatsed ja hästi kontrollitud uuringud rasedatel naistel, ei ole doksasosiini ohutus raseduse ajal kindlaks tehtud. Seetõttu tohib doksasosiini kasutada raseduse ajal ainult sel juhul, kui võimalik kasu kaalub üles võimaliku riski. Kuigi loomkatsetes ei täheldatud teratogeenseid toimeid, esines loomadel loodete vähenenud elulemus äärmiselt suurte annuste juures (vt lõik 5.3).

Rinnaga toitmine

Rinnaga toitmine tuleb lõpetada, kui ravi doksasosiiniga on vajalik (vt lõik 5.3).

Doksasosiin on vastunäidustatud imetamise ajal, kuna ravim kumuleerub lakteerivate rottide piima ja puudub teave ravimi eritumise kohta imetavate naiste rinnapiima.

Eesnäärme healoomulise hüperplaasia näidustuse korral

Ei ole asjakohane.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Masinatega töötamise või mootorsõiduki juhtimise võime võivad olla häiritud, eriti ravi algperioodil.

4.8Kõrvaltoimed

Järgnevaid kõrvaltoimeid on täheldatud ravi ajal Doxazosin Actavis’ega järgmiste esinemissagedustega: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Kui doksasosiini üleannustamise tulemusena tekib vererõhu langus, tuleb haige koheselt asetada lamavasse asendisse, pea ülejäänud kehast allapoole. Vajadusel tuleb rakendada muid toetavaid ravimeetmeid. Et doksasosiin seondub olulisel määral plasmavalkudega, ei ole dialüüs näidustatud.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: alfaadrenoretseptorite antagonistid,

ATC-kood: C02CA04

Hüpertensioon

Doxazosin Actavis’e manustamine hüpertensiivsetele patsientidele põhjustab vererõhu kliiniliselt olulise languse süsteemse vaskulaarse resistentsuse vähenemise tagajärjel. See toime arvatakse tulenevat veresoonkonnas leiduvate alfa1-adrenoretseptorite selektiivsest blokeerimisest. Manustamisel üks kord ööpäevas tekib vererõhu kliiniliselt oluline vähenemine kogu päeva jooksul ja 24 tunni jooksul pärast annust. Enamikule patsientidest piisab Doxazosin Actavis’e 4 mg algannusest. Hüpertensiooniga patsientidel oli vererõhk ravi ajal Doxazosin Actavis’ega ühesugune nii istudes kui ka seistes.

Patsiendid, kellel ravitakse hüpertensiooni toimeainet vahetult vabastavate doksasosiini tablettidega, võib üle viia ravile Doxazosin Actavis’ega ja annust vajaduse korral suurendada, et efektiivsus ja taluvus säiliksid.

Pikaajalise ravi ajal doksasosiiniga ei ole harjumust täheldatud. Pikaajalise ravi ajal on harva esinenud reniini aktiivsuse tõusu vereplasmas ja tahhükardiat.

Doksasosiin avaldab soodsat toimet vere lipiidide tasemele, suurendades oluliselt HDL/üldkolesterooli suhet (ca 4-13% ravieelsest väärtusest) ja vähendades oluliselt üldglütseriidide ja üldkolesterooli taset. Nende vähenemiste kliiniline asjakohasus ei ole veel teada.

Ravi doksasosiiniga on kutsunud esile vasaku vatsakese hüpertroofia regressiooni, inhibeerinud trombotsüütide agregatsiooni ning suurendanud koe plasminogeeni aktivaatori aktiivsust. Nende tulemuste kliiniline asjakohasus ei ole veel teada. Peale selle parandab doksasosiin tundlikkust insuliini suhtes patsientidel, kelle tundlikkus insuliini suhtes on halvenenud, kuid ka selle tulemuse kliiniline asjakohasus ei ole veel teada.

Doksasosiinil puuduvad ainevahetusega seotud kõrvaltoimed ning see sobib patsientide raviks, kellel on samaaegselt astma, diabeet, vasaku vatsakese funktsioonihäire või podagra.

Eesnäärme hüperplaasia

Doxazosin Actavis’e manustamise tulemusena eesnäärme hüperplaasiaga patsientidele paranevad oluliselt urodünaamika ja sümptomid eesnäärme lihaste stroomas, kapslis ja põiekaelas leiduvate alfa- adrenoretseptorite selektiivse blokeerimise tagajärjel.

Enamikule eesnäärme hüperplaasiaga patsientidest piisab algannusest.

Doksasosiin on efektiivselt blokeerinud alfa-adrenoretseptorite 1A-alatüüpi, mis moodustab rohkem kui 70% eesnäärmes leiduvatest adrenergilistest alatüüpidest.

Doxazosin Actavis avaldab kogu soovituslikus annustamisvahemikus normotensiivsete eesnäärme healoomulise hüperplaasiaga patsientide vererõhule väga vähest toimet või see toime puudub.

5.2Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Pärast Doxazosin Actavis’e raviannuste suukaudset manustamist imendub doksasosiin hästi, saavutades maksimaalse kontsentratsiooni veres järk-järgult 6...8 tundi pärast annust. Maksimaalsed sisaldused vereplasmas moodustavad ligikaudu kolmandiku doksasosiini toimeainet kohe vabastavate tablettide sama annuse tasemest. Minimaalsed sisaldused 24 tunni pärast on siiski sarnased. Doxazosin Actavis’es sisalduva doksasosiini farmakokineetiliste omaduste tõttu sisaldus vereplasmas siiski vähesel määral varieerub. Doxazosin Actavis’e maksimaalse ja minimaalse sisalduse suhe moodustab vähem kui poole samast suhtest toimeainet vahetult vabastavate doksasosiini tablettide puhul.

Püsikontsentratsioonil moodustas doksasosiini suhteline biosaadavus Doxazosin Actavis’e 4 mg annuse puhul 54% ja 8 mg annuse puhul 59% toimeainet kohe vabastava ravimvormi biosaadavusest.

Jaotumine

Ligikaudu 98% doksasosiinist seondub plasmavalkudega.

Biotransformatsioon

Doksasosiin metaboliseerub ulatuslikult ning <5% ravimist eritub muutumatul kujul. Doksasosiin metaboliseerub eelkõige O-demetülatsiooni ja hüdroksülatsiooni teel.

Eritumine

Eliminatsioon plasmast toimub kahefaasiliselt, eliminatsiooni lõplik poolväärtusaeg on 22 tundi, mille alusel manustatakse annuseid üks kord ööpäevas.

Eakad

Doksasosiini farmakokineetilised uuringud eakatega ei ole näidanud olulisi erinevusi, võrreldes nooremate patsientidega.

Neerufunktsiooni kahjustus

Doksasosiini farmakokineetilised uuringud neerufunktsiooni häiretega patsientidega ei ole samuti näidanud olulisi erinevusi, võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidega.

Maksafunktsiooni kahjustus

Maksafunktsiooni kahjustusega patsientide kohta on vähe andmeid seoses ravimitega, mis teadaolevalt mõjutavad metabolismi maksas (nt tsimetidiin). Kliinilises uuringus 12 uuringus osalejaga, kellel oli mõõdukas maksafunktsiooni kahjustus, AUC suurenes pärast doksasosiini ühekordse annuse manustamist 43% ja suukaudne kliirens vähenes ligikaudu 40%. Maksafunktsiooni kahjustusega patsientide ravimisel doksasosiiniga peab olema ettevaatlik (vt lõik 4.4).

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Uuringutes tiinete küülikute ja rottidega, kasutades päevannuseid, mille tulemusena kontsentratsioon vereplasmas ületas vastavalt 4- ja 10-kordselt inimesel esinevaid tasemeid (CMAX ja AUC), ei täheldatud kahjustavat toimet lootele. Annustamisskeemiga 82 mg/kg päevas (8 korda suurem inimesel esinevast kontsentratsioonist) seostati loote elulemuse vähenemist.

Uuringutes lakteerivate rottidega, kellele manustati doksasosiini ühekordne suukaudne radioaktiivne annus, akumuleerus ravimit piimas maksimaalse kontsentratsiooniga, mis ületas ligikaudu 20 korda selle kontsentratsiooni emaslooma vereplasmas. Pärast radiomärgistusega doksasosiini suukaudset manustamist tiinetele rottidele läbis radioaktiivsus platsentaarbarjääri.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Tableti sisu:

Polüetüleenoksiid Mikrokristalliline tselluloos Povidoon K 29-32 Butüülhüdroksütolueen (E321) all-rac-alfa-tokoferool Kolloidne veevaba ränidioksiid Naatriumstearüülfumaraat

Tableti kate:

Metakrüülhappe - etüülakrülaadi kopolümeer (1:1), 30 % dispersioon

Kolloidne veevaba ränidioksiid

Makrogool 1300-1600

Titaandioksiid (E171)

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

4 aastat.

6.4Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/PVDC/alumiinium blister.

Pakendi suurused: 10, 28, 30, 50, 90, 98 või 100 toimeainet prolongeeritult vabastavat tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Actavis Group PTC ehf., Reykjavikurvegi 76-78, 220 Hafnarfjörður, Island

8.MÜÜGILOA NUMBER

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 17.04.2009

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 31.03.2014

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuni 2017