Puudub Eestis kehtiv müügiluba või meil ei ole andmeid veel

Climara - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

ATC Kood: G03CA03
Toimeaine: Estradiol
Tootja: Bayer Pharma AG

Artikli sisukord

1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Climara 50 mikrogrammi/24 tunnis transdermaalne plaaster

2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga 12,5 cm2 plaaster sisaldab 3,8 mg östradiooli (moodustunud 3,9 mg östradioolhemihüdraadist),
vabastades 50 mikrogrammi östradiooli 24 tunni jooksul.
INN. Estradiolum

Abiained vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Transdermaalne plaaster.

Ovaalne transdermaalne plaaster poolläbipaistva homogeense maatriksiga läbipaistval kandjakilel.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Östrogeenide puudusest tingitud sümptomite hormoonasendusravi (HAR) postmenopausis naistel,
kellel on menopausist möödunud rohkem kui üks aasta.

Osteoporoosi profülaktika postmenopausaalsetel naistel, kellel on kõrge risk luumurdude tekkeks ja
kes ei talu või kellele on vastunäidustatud ravi teiste ravimitega, mille näidustuseks on osteoporoosi
profülaktika.

Vt ka lõik 4.4.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

· Annustamine

Climara on ainult östrogeenil põhinev plaaster, mis asetatakse nahale kord nädalas.

Postmenopausaalsete sümptomite ravi alustamisel ja jätkamisel tuleb kasutada kõige madalamat
efektiivset annust lühima aja jooksul (vt ka lõik 4.4). Menopausaalsete sümptomite ravi tuleb alustada
kõige madalama hormoonisisaldusega Climara plaastriga. Kui peetakse vajalikuks, võib kasutada ka
kõrgema hormoonisisaldusega plaastrit. Kui ravivastus on saavutatud, tuleb sümptomite
leevendamiseks kasutada madalaima efektiivse annusega plaastrit.

Naised, kellel emakas on alles, peavad lisaks Climara"le manustama iga kuu vähemalt 12...14 päeva
jooksul progestageeni. Hüsterektomeeritud naistel ei ole progestageeni lisamine raviskeemi soovitatav,
välja arvatud juhul, kui neil on eelnevalt diagnoositud endometrioos.

Pidev raviskeem:

Plaaster tuleb paigaldada kord nädalas ning eemaldada kasutatud plaaster 7 päeva pärast. Uue plaastri
asetamiseks tuleb valida erinev koht.

Tsükliline raviskeem:

Plaastreid võib kasutada ka tsüklilise skeemi alusel. Kui eelistatakse tsüklilist ravi, tuleb plaaster
paigaldada kord nädalas, 3 järjestikusel nädalal, millele järgneb 7-päevane plaastrivaba intervall enne
järgmist tsüklit.

· Kuidas Climara kasutamist alustada

Naised, kes ei kasuta östrogeene või kes lähevad üle pidevalt kombineeritud hormoonasendusravilt,
võivad Climara kasutamist alustada ükskõik millisel ajal.

Naised, kes lähevad üle pidevalt järjestikuselt hormoonasendusravilt, peavad alustama päeval pärast
eelmise raviskeemi lõpetamist.

Patsiendid, kes lähevad üle tsükliliselt hormoonasendusravilt, peavad alustama päeval pärast
ravimivaba intervalli.

· Vahelejäänud või kaotatud plaaster

Juhul kui plaaster tuleb enne 7-päevase kasutusperioodi lõppu lahti, võib selle uuesti nahale asetada.
Vajadusel võib 7-päevase annustamisintervalli lõpuni jäänud päevadeks asetada nahale uue plaastri.

Juhul kui patsient unustab uue plaastri nahale asetada, peab ta seda tegema niipea, kui see talle
meenub. Järgmine plaaster tuleb nahale asetada pärast tavapärast 7-päevast intervalli.

Kui uut plaastrit mitme päeva jooksul nahale ei asetata, tõuseb läbimurdeveritsuse ja määrimise
tõenäosus.

· Manustamisviis

Pärast kaitsekile eemaldamist Climara plaastri adhesiivselt pinnalt tuleb see asetada kuivale ja puhtale
nahale kehatüvel või tuharatel. Climara plaastrit ei tohi asetada rindadele. Manustamiskohta tuleb
vahetada nii, et kahel järjestikusel nädalal ei asetataks plaastrit samale kohale. Piirkond, kuhu plaaster
asetatakse, ei tohi olla rasune, katki ega ärritatud. Taljepiirkonda tuleks vältida, kuna kitsas riietus võib
plaastri lahti hõõruda.

Plaaster tuleb nahale asetada kohe pärast pakendi avamist ja kaitsekile eemaldamist. Plaaster surutakse
peopesaga nahale umbes 10 sekundi jooksul, veendudes, et on saavutatud hea kontakt, seda eriti
plaastri servadel.

Plaastrit tuleb vahetada kord nädalas. Kui plaaster on asetatud korralikult, võib patsient käia vannis või
dusi all nagu tavaliselt. Väga kuuma vannivee kasutamisel ja saunas käimisel võib plaaster nahalt
siiski eemalduda.

Lapsed

Lastel kasutamine ei ole soovitatav.

4.3 Vastunäidustused

· Rinnanäärmevähk või selle kahtlus; rinnanäärmevähi esinemine anamneesis.
· Östrogeensõltuvad pahaloomulised kasvajad (nt endomeetriumivähk) või nende kahtlus.
· Ebaselge põhjusega vereeritus tupest.
· Ravimata endomeetriumi hüperplaasia.
· Varem esinenud idiopaatiline või hetkel esinev venoosne trombemboolia
(süvaveenide tromboos, kopsuarteri trombemboolia).
· Aktiivne või hiljuti esinenud arteriaalne trombemboolia (nt stenokardia, müokardiinfarkt).
· Äge maksahaigus või põetud maksahaigus, kui maksafunktsiooni näitajad ei ole normaliseerunud.
· Porfüüria.
· Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Postmenopausaalsete sümptomite ravimiseks tuleb hormoonasendusravi alustada vaid siis, kui
sümptomid halvendavad elukvaliteeti. Kõigil juhtudel tuleb vähemalt kord aastas hoolikalt hinnata
kasu ja riski suhet ning jätkata hormoonasendusravi ainult senikaua, kuni sellest saadav kasu ületab
riski.

Arstlik läbivaatus/jälgimine

Enne hormoonasendusravi alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik isiklik ja perekondlik
meditsiiniline anamnees. Arstlik läbivaatus (kaasa arvatud vaagna ja rindade uuring) peab juhinduma
meditsiinilisest anamneesist ning vastunäidustustest ja hoiatustest ravimi kasutamisel. Ravi käigus on
soovitatav patsiendi perioodiline kontroll, mille sagedus ja uuringute olemus määratakse iga naise
puhul individuaalselt. Naisi tuleb nõustada, millistest muutustest oma rindades tuleb arsti või õde
informeerida. Uuringud, kaasa arvatud mammograafia, tuleb läbi viia kooskõlas kehtivate nõuetega,
arvestades konkreetset kliinilist vajadust.

Jälgimist vajavad seisundid

Patsienti tuleb hoolikalt jälgida, kui tal esineb, on varem esinenud ja/või on raseduse ajal või varasema
hormoonravi ajal ägestunud ükskõik milline alljärgnevatest seisunditest. Tuleb arvestada, et need
seisundid võivad Climara-ravi ajal korduda või ägeneda, eriti:

· leiomüoom (emaka fibroidid) või endometrioos;
· trombemboolilised haigused anamneesis või riskifaktorite esinemine (vt allpool);
· östrogeensõltuvate kasvajate riskifaktorid, nt rinnanäärmevähk lähisugulastel;
· hüpertensioon;
· maksahaigused (nt maksaadenoom);
· suhkurtõbi vaskulaarse haaratusega või ilma;
· sapikivitõbi;
· migreen või (tugev) peavalu;
· dissemineerunud erütematoosluupus;
· endomeetriumi hüperplaasia anamneesis (vt allpool);
· epilepsia;
· astma;
· otoskleroos.

Põhjused ravi koheseks lõpetamiseks

Ravi tuleb lõpetada vastunäidustuse ilmnemisel ning järgnevate seisundite korral:

· ikterus või maksafunktsiooni näitajate halvenemine;
· märkimisväärne vererõhu tõus;
· migreenitaolise peavalu esmakordne esinemine;
· rasedus.

Endomeetriumi hüperplaasia

Pikaajaline monoteraapia östrogeenidega tõstab endomeetriumi hüperplaasia ja kartsinoomi tekkeriski
(vt lõik 4.8). Naistel, kellel emakas ei ole eemaldatud, vähendab seda riski oluliselt progestageeni
lisamine raviskeemi vähemalt 12 päevaks tsükli kohta.

Ravi esimestel kuudel võib esineda läbimurdeveritsust ja määrimist. Kui läbimurdeveritsus või
määrimine tekib pärast mõnda aega kestnud ravi või jätkub pärast ravi lõpetamist, tuleb selle põhjuseid
uurida. Uuringud võivad sisaldada endomeetriumi biopsiat, et välistada endomeetriumi pahaloomuliste
kasvajate olemasolu.

Ainult östrogeeni kasutamine võib põhjustada endometrioosikollete pahaloomulisi muutusi või nende
eelset seisundit. Seetõttu tuleb kaaluda progestageenide lisamist östrogeenasendusravile naistel,,kellel
emakas on eemaldatud endometrioosi tõttu, kui on teada endometrioosikollete jäämine organismi.

Rinnanäärmevähk

Randomiseeritud, platseeboga kontrollitud Women"s Health Initiative (WHI) uuring ning
epidemioloogilised uuringud, sh Million Women Study (MWS), on näidanud rinnanäärmevähi
suurenenud riski naistel, kes kasutavad mitme aasta jooksul hormoonasendusraviks östrogeene,
östrogeeni-progestageeni kombinatsioone või tibolooni (vt lõik 4.8). Igasuguse hormoonasendusravi
puhul ilmneb kõrgenenud risk rinnanäärmevähi tekkeks mõneaastase kasutamise jooksul ning
suureneb ravi kestuse pikenedes, kuid väheneb ravi alustamise tasemele mõne (maksimaalselt viie)
aasta jooksul pärast ravi lõpetamist.

MWS-uuringus oli konjugeeritud hobuseöstrogeenide (CEE) või östradiooli (E2) kasutamisel
rinnanäärmevähi suhteline risk suurem, kui lisaks kasutati progestageeni, kas sekventsiaalse või pideva
raviskeemi järgi ning sõltumata progestageeni tüübist. Erinevate manustamisviiside puhul ei leitud
riski erinevust.

WHI-uuringus seostati kasutatud pidevat kombineeritud konjugeeritud hobuseöstrogeeni ja
medroksüprogesteroonatsetaadi (CEE + MPA) preparaati rinnanäärmevähiga, mis oli võrreldes
platseebo kasutamisega veidi suurem ning tihedamini lokaalsete metastaasidega lümfisõlmedes.

HAR, eriti kombineeritud ravi östrogeeni-progestageeniga, suurendab mammograafiliste kujutiste
tihedust, mis võib halvendada rinnanäärmevähi radioloogilist avastamist.

Venoosne trombemboolia

Hormoonasendusravi on seotud venoosse trombemboolia (VTE), st süvaveenide tromboosi või
kopsuemboolia tekke kõrgema suhtelise riskiga. Ühes randomiseeritud kontrollitud uuringus ja
epidemioloogilistes uuringutes leiti hormoonasendusravi kasutavatel naistel võrreldes
mittekasutajatega 2...3 korda kõrgem venoosse trombemboolia risk. Hinnanguliselt esineb naistel, kes
hormoonasendusravi ei kasuta, viie aasta jooksul VTE juhtusid 50­59-aastaste naiste seas ligikaudu
kolm juhtu 1000 naise kohta ning 60­69-aastaste naiste seas kaheksa juhtu 1000 naise kohta. Viis
aastat hormoonasendusravi kasutavatel tervetel naistel on VTE lisajuhtude arv viieaastase perioodi
jooksul 50­59-aastaste naiste puhul hinnanguliselt veel 2...6 (parim hinnang 4) juhtu 1000 naise kohta
ja 60-69-aastaste naiste puhul veel 5...15 (parim hinnang 9) juhtu 1000 naise kohta. Venoosse
trombemboolia esinemine on tõenäolisem hormoonasendusravi esimesel aastal kui hiljem.

VTE üldteada riskifaktoriteks on venoosne trombemboolia anamneesis (nii isiklik kui perekondlik
anamnees), tõsine ülekaalulisus (BMI > 30 kg/m2) ja dissemineerunud erütematoosluupus (SLE).
Puudub ühtne seisukoht varikoossete veenide võimaliku rolli kohta VTE tekkes.

Patsientidel, kellel on varem esinenud venoosset trombembooliat või kellel on teada trombofiilsed
seisundid, on suurem risk VTE tekkeks. Hormoonasendusravi võib seda riski veelgi suurendada.
Selleks, et välistada trombofiilne eelsoodumus, tuleb uurida, kas individuaalses või perekondlikus
anamneesis on esinenud trombembooliat või korduvaid spontaanseid aborte. Kuni pole põhjalikult
hinnatud eelsoodumuslikke tegureid trombemboolia tekkeks või alustatud antikoagulantravi, tuleb
hormoonasendusravi kasutamist sellistel patsientidel vaadelda vastunäidustatuna. Antikoagulantravi
saavatel naistel tuleb hoolikalt kaaluda hormoonasendusravi kasutamise kasu ja riski suhet.

VTE risk võib ajutiselt suureneda pikaajalise immobilisatsiooni tingimustes, suure trauma või
operatsiooni järgselt. Nagu kõigi operatsioonijärgsete patsientide puhul, tuleb suurt tähelepanu pöörata
profülaktilistele meetmetele, et vältida VTE tekkimist operatsioonijärgselt. Kui pikaajaline liikumatus
on tingitud plaanilisest operatsioonist, eriti alakõhu või alajäsemete ortopeedilisest lõikusest, tuleb
4...6 nädalat enne operatsiooni hormoonasendusravi võimalusel ajutiselt katkestada. Ravi ei tohi
jätkata enne, kui naine on täielikult liikumisvõimeline.

Kui VTE tekib pärast ravi alustamist, tuleb ravimi võtmine lõpetada. Patsientidele tuleb öelda, et nad
peavad pöörduma arsti poole kohe, kui ilmnevad potentsiaalsed trombemboolia sümptomid (nt jala
valulik paistetus, äkiline valu rinnakorvis, düspnoe).

Südamepärgarteritõbi (CAD)

Randomiseeritud kontrollitud uuringutes ei ole täheldatud konjugeeritud östrogeenide ja
medroksüprogesteroonatsetaadi (MPA) kombinatsiooni pideva kasutamise kasulikkust
kardiovaskulaarsüsteemile. Kahes suures kliinilises uuringus (WHI ja HERS, st Heart and
Estrogen/Progestin Replacement Study
) täheldati võimalikku kardiovaskulaarse haigestumuse riski
suurenemist HAR-i kasutamise esimesel aastal ja üldise kasu puudumist. Teiste hormoonasendusravis
kasutatavate ravimite kohta on saadaval vaid piiratud andmed randomiseeritud kontrollitud
uuringutest, mis uurivad toimeid kardiovaskulaarsele haigestumusele või suremusele. Seetõttu ei ole
kindel, kas need uurimistulemused laienevad ka teistele hormoonasendusravis kasutatavatele
ravimitele.

Insult

Ühes ulatuslikus randomiseeritud kliinilises uuringus (WHI-uuring) leiti teisese tulemina, et tervetel
naistel on ravi ajal konjugeeritud östrogeenide ja MPA pideva kombinatsiooniga isheemilise insuldi
risk suurenenud. Hinnanguliselt esineb hormoonasendusravi mittesaavatel naistel viie aasta jooksul
insuldijuhtusid 50­59-aastaste naiste hulgas umbes kolm juhtu 1000 naise kohta ja 60­69-aastaste
naiste hulgas 11 juhtu 1000 naise kohta. Viis aastat konjugeeritud östrogeene ja MPA kasutavatel
naistel on insuldi lisajuhtude arv viieaastase perioodi jooksul 50­59-aastaste naiste puhul
hinnanguliselt veel 0...3 (parim hinnang 1) juhtu 1000 naise kohta ja 60­69-aastaste naiste puhul veel
1...9 (parim hinnang 4) juhtu 1000 naise kohta. Ei ole teada, kas suurenenud risk laieneb ka teistele
hormoonasendusravis kasutatavatele ravimitele.

Munasarjavähk

Mõnedes epidemioloogilistes uuringutes on ainult östrogeeni sisaldavate hormoonasendusravi
preparaatide pikaajalist kasutamist (vähemalt 5­10 aastat) hüsterektomeeritud naistel seostatud
munasarjavähi tekkimise suurenenud riskiga. Ei ole teada, kas kombineeritud hormoonasendusravi
pikaajaline kasutamine põhjustab teistsugust riski kui östrogeeni monoteraapia.

Muud seisundid

Östrogeenid võivad põhjustada vedeliku retentsiooni ja seetõttu tuleb südame- või neerufunktsiooni
häiretega patsiente hoolikalt jälgida. Hoolikalt tuleb jälgida ka terminaalstaadiumis
neerupuudulikkusega patsiente, kuna neil on oodata tsirkuleerivate Climara toimeainete sisalduse
tõusu.

Olemasoleva hüpertriglütserideemiaga naisi tuleb östrogeenasendus- või hormoonasendusravi ajal
hoolikalt jälgida, sest harvadel juhtudel võib östrogeenraviga kaasneda triglütseriidide
plasmakontsentratsiooni suur tõus, mis võib põhjustada pankreatiiti.

Östrogeenid suurendavad türoksiini siduva globuliini (TBG) hulka, mis viib kilpnäärmehormoonide
(mõõdetud valguga seotud joodi (PBI) järgi), T4 (mõõdetud kolonn- või radioimmuunanalüüsil) või
T3 (mõõdetud radioimmuunanalüüsil) sisalduse tõusule vereringes. T3 resiiniga seondumine väheneb,
mis näitab TBG kontsentratsiooni suurenemist. Vaba T4 ja T3 kontsentratsioonid ei muutu. Seerumis
võivad suureneda ka teiste siduvate valkude, st kortikoide siduva globuliini (CBG), suguhormoone
siduva globuliini (SHBG) kontsentratsioonid, mis põhjustab vastavalt veres ringlevate
kortikosteroidide ja suguhormoonide kontsentratsiooni suurenemist. Vaba või bioloogiliselt aktiivse
hormooni kontsentratsioon ei muutu. Suureneda võivad teiste plasmavalkude
(angiotensinogeeni/reniini substraat, alfa-I-antitrüpsiin, tseruloplasmiin) kontsentratsioonid.

Aeg-ajalt võivad esineda kloasmid, seda eriti naistel, kellel on varem esinenud raseduspigmentlaike.
Naised, kellel on kalduvus kloasmide tekkele, peaksid hormoonasendusravi ajal minimeerima päikese-
ning ultraviolettkiirguse käes olemist.

Kognitiivsete funktsioonide paranemise kohta ei ole lõplikke tõendeid. WHI uuringust on mõningaid
tõendeid arvatava dementsuse tekkeriski suurenemise kohta naistel, kes hakkavad CEE ja MPA
kombinatsiooni pidevalt kasutama pärast 65. eluaastat. Ei ole teada, kas need andmed kehtivad ka
nooremate postmenopausaalsete naiste või teiste hormoonasendusravis kasutatavate ravimite kohta.

Päriliku angioödeemiga naistel võivad eksogeensed östrogeenid indutseerida või ägestada
angioödeemi sümptomeid.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Östrogeenide metabolism võib suureneda ravimeid metaboliseerivaid ensüüme (eriti tsütokroom P450
ensüüme) indutseerivate ainete samaaegsel kasutamisel, nagu seda on antikonvulsandid (nt
fenobarbitaal, fenütoiin, karbamasepiin) ja infektsioonivastased ained (nt rifampitsiin, rifabutiin,
nevirapiin, efavirens).

Ritonaviir ja nelfinaviir, kuigi tuntud tugevate inhibiitoritena, on kasutamisel koos
steroidhormoonidega hoopis indutseerivate omadustega. Naistepuna (Hypericum perforatum)
sisaldavad taimsed preparaadid võivad indutseerida östrogeenide metabolismi.

Transdermaalne manustamine väldib esmast maksapassaazi, mistõttu ensüümide inhibiitorid
mõjutavad transdermaalselt manustatud östrogeene vähem kui suukaudselt manustatavaid hormoone.

Kliiniliselt võib östrogeenide ja progestageenide metabolismi suurenemine põhjustada toime
nõrgenemist ja muutusi emaka verejooksu profiilis.

4.6 Rasedus ja imetamine

·
Rasedus

Climara ei ole näidustatud raseduse ajal. Kui patsient rasestub Climara ravikuuri ajal, tuleb ravi kohe
katkestada.

Enamik seni tehtud epidemioloogilistest uuringutest östrogeenide mõjust lootele ei näita, et neil
esineks teratogeenset või fetotoksilist toimet.

·
Imetamine

Climara ei ole näidustatud rinnaga toitmise ajal.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Ei ole teada.

4.8 Kõrvaltoimed

Esimeste ravikuude jooksul võib esineda läbimurdeveritsust, määrimist ja rindade tundlikkust või
suurenemist. Need nähud on tavaliselt ajutised ja kaovad jätkuva ravi korral. Allolevas tabelis on ära
toodud nii kliiniliste uuringute käigus esinenud kui turustamisjärgselt teatatud kõrvaltoimed.
Kõrvaltoimed pärinevad kolmest III faasi kliinilisest uuringust (n = 611 riskiga naist) ning kaasati
tabelisse juhul, kui arvati, et nende seos östradiooliraviga (vastavalt 50 µg/päevas või 100 µg/päevas
manustatuna transdermaalselt) on vähemalt tõenäoline.

Kõrvaltoimeid võib üldiselt oodata 76 %-l patsientidest. Kliinilistes uuringutes esines >10 %-l
patsientidest manustamiskoha reaktsioone ning rindade valulikkust.

Organsüsteem
Kliiniliste uuringute käigus esinenud
Turustamis-
kõrvaltoimed
järgselt
Sage
Aeg-ajalt
teatatud
( 1/100, < 1/10)
( 1/1000, < 1/100)
kõrvaltoimed
Üldised häired
Valu Väsimus,

kõrvalekalded
laboratoorsetes
näitajates1, asteenia1,
palavik1, gripilaadne
sündroom1, halb
enesetunne1
Südame häired ja
Migreen,
Tserebraalsed
vaskulaarsed häired
südamepekslemine,
isheemilised
pindmine flebiit1,
häired
hüpertensioon1
Seedetrakti häired
Kõhugaasid,
Söögiisu tõus,
Kõhuvalu,
iiveldus
kõhukinnisus,
kõhupuhitus
düspepsia1,
(abdominaalne
kõhulahtisus1,
distensioon),
rektaalne häire1
kolestaatiline
ikterus
Ainevahetus- ja
Ödeem, kehakaalu
Hüper-

toitumishäired
tõus
kolesteroleemia1
Vere ja lümfisüsteemi häired Purpur1

Lihas-skeleti ja sidekoe
Liigesehäired,

kahjustused
lihaskrambid
Respiratoorsed häired
Düspnoe1, riniit1

Närvisüsteemi häired
Depressioon,
Ärevus, unetus,
-
peapööritustunne,
apaatia,
närvilisus, letargia,
emotsionaalne
peavalu, suurenenud labiilsus,
higistamine,
keskendumisvõime
kuumahood
häirumine,
paresteesia, libiido
muutused, eufooria1,
treemor1, agitatsioon1
Naha ja nahaaluskoe
Manustamiskoha
Akne, alopeetsia,
Kontakt-
kahjustused
sügelus, lööve
naha kuivus,
dermatiit,
rinnanäärme
ekseem,
healoomuline kasvaja, rindade valu
rindade suurenemine,
rindade hellus, küünte
kahjustus1, naha
sõlmekesed1,
hirsutism1
Urogenitaalsed häired
Menstruatsiooni-
Urineerimissageduse Emaka
häired, eritis tupest, suurenemine/
leiomüoomid
häbeme/tupe häire
kusepakitsus,
endomeetriumi
healoomuline kasvaja,
endomeetriumi
hüperplaasia,
kusepidamatus1,
tsüstiit1, uriini värvuse
muutus1, hematuuria1,
emaka häire1
Silma kahjustused
Nägemishäired1, silma
kuivus1

1Need kõrvaltoimed on esinenud üksikjuhtudel. Lähtudes uuringus osalejate väikesest arvust (n=611),
ei saa tulemuste põhjal kindlaks teha, kas need kõrvaltoimed esinevad aeg-ajalt või harva.

Rinnanäärmevähk
Suure hulga epidemioloogiliste uuringute ja ühe randomiseeritud platseebokontrolliga uuringu (WHI)
tulemused on näidanud, et HAR-i kasutusaja pikenedes suureneb praegustel ja hiljutistel
hormoonasendusravi kasutajatel üleüldine rinnanäärmevähi risk.

Ainult östrogeenil põhineva HAR-i puhul on 51 epidemioloogilise uuringu (milles >80% HAR
kasutajatest sai vaid östrogeeni sisaldavat HAR-i) andmete korduvanalüüsil ning epidemioloogilisest
MWS uuringust saadud suhtelise riski (RR) näitajad sarnased: vastavalt 1,35 (95% CI 1,21...1,49) ja
1,30 (95% CI 1,21...1,40).

Mitmed epidemioloogilised uuringud on kirjeldanud, et kombineeritud östrogeen-progestogeen HAR
korral esineb suurem rinnanäärmevähi risk kui ainult östrogeenravi korral.

MWS-uuring näitas, et võrreldes nendega, kes ei ole ravimit kunagi kasutanud, esineb erinevate
östrogeen-progestogeen kombineeritud HAR kasutajate seas suurem risk rinnanäärmevähi tekkeks
(RR = 2,00; 95% CI: 1,88...2,12) kui ainult östrogeenide (RR = 1,30; 95% CI: 1,21...1,40) või
tibolooni (RR = 1,45; 95% CI 1,25...1,68) kasutajate seas.

WHI-uuringus kirjeldati riskinäitajat 1,24 (95% CI 1,01...1,54) kõigi kasutajate puhul pärast 5,6 aastat
kestnud kombineeritud östrogeen-progestogeen HAR (CEE + MPA) kasutamist, võrrelduna
platseeboga.

Allpool on esitatud MWS- ja WHI-uuringus arvutatud absoluutsed riskid.

MWS-i käigus arvestati arenenud riikides teadaoleva keskmise rinnäärmevähi esinemissageduse alusel
järgmist:

Naiste hulgas, kes ei kasuta HAR-i, diagnoositakse vanuses 50...64 eluaastat hinnanguliselt
ligikaudu 32 rinnanäärmevähi juhtu iga 1000 naise kohta.

1000 patsiendi kohta, kes praegu kasutavad või on hiljuti kasutanud HAR-i, on lisajuhtude arv
vastaval perioodil järgmine:

Ainult östrogeenasendusteraapia kasutajate puhul:
·
0...3 (keskmine näitaja = 1,5) 5 kasutusaasta kohta,
·
3...7 (keskmine näitaja = 5) 10 kasutusaasta kohta.

Östrogeen-progestogeen kombineeritud HAR puhul:
·
5...7 (keskmine näitaja = 6) 5 kasutusaasta kohta,
·
18...20 (keskmine näitaja = 19) 10 kasutusaasta kohta.

WHI-uuringus leiti, et naistel vanuses 50...79 eluaastat on pärast 5,6 aastat kestnud järelkontrolli
perioodi kombineeritud östrogeen-progestageen HARi (CEE + MPA) tõttu lisandunud veel 8
invasiivse rinnanäärmevähi juhtu 10 000 naiseaasta kohta.
Uuringuandmete analüüsi järgi on hinnatud, et:

1000 naise kohta platseebogrupis
·
diagnoositakse 5 aasta jooksul umbes 16 invasiivse rinnanäärmevähi juhtu.

1000 naise kohta, kes kasutavad kombineeritud HAR-i östrogeeni ja progestogeeniga (CEE +
MPA) on lisanduvate juhtude arv
·
0...9 (keskmine näitaja = 4) 5 kasutusaasta kohta.

Rinnanäärmevähi lisajuhtude arv naistel, kes kasutavad HAR-i, on üldjuhul sarnane, sõltumata nende
vanusest ravi alustamisel (vanuses 45...65 aastat) (vt lõik 4.4).

Endomeetriumi vähk

Intaktse emakaga naistel on endomeetriumi hüperplaasia ja endomeetriumi vähi oht seda suurem, mida
kauem kasutatakse ainult östrogeeni. Epidemioloogiliste uuringute andmetel on keskmine riskinäitaja
naiste puhul, kes ei kasuta HAR-i, umbes 5 endomeetriumi vähi juhtu iga 1000 naise kohta vanuses
50...65 aastat. Sõltuvalt ravi kestusest ja östrogeeniannusest, täheldatakse ainult östrogeeni kasutajate
seas endomeetrilise vähi riski suurenemist võrreldes mittekasutajatega 2...12 korda. Progestogeeni
lisamine östrogeeni monoteraapiale vähendab suurenenud riski oluliselt.

Östrogeen/progestageenraviga seoses on kirjeldatud ka teisi kõrvaltoimeid:
-
hea- ja pahaloomulised östrogeensõltuvad kasvajad, nt endomeetriumi vähk;
-
venoosne trombemboolia, st jalgade või vaagna süvaveenide tromboos või kopsuemboolia
esineb sagedamini hormoonasendusravi kasutajate kui mittekasutajate hulgas. Põhjalikuma
informatsiooni saamiseks tutvuge lõikudega 4.3 ja 4.4;
-
müokardi infarkt ja ajuinsult (vt ka lõik 4.4);
-
sapipõiehaigus;
-
naha ja nahaaluskoe kahjustused: kloasm, mitmekujuline erüteem, nodoosne erüteem,
vaskulaarne purpur;
-
võimalik dementsus (vt lõik 4.4);
-
päriliku angioödeemiga naistel võivad eksogeensed östrogeenid indutseerida või ägestada
angioödeemi sümptomeid (vt lõik 4.4).

4.9 Üleannustamine

Transdermaalse manustamisviisi puhul on üleannustamine ebatõenäoline. Mõnel naisel võib esineda
iiveldust, oksendamist ning vereeritust. Spetsiifiline antidoot puudub ning ravi peaks olema
sümptomaatiline. Plaaster (plaastrid) tuleb eemaldada.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised

omadused

Farmakoterapeutiline grupp: looduslikud ja poolsünteetilised östrogeenid
ATC-kood. G03CA03

Climara sisaldab sünteetilist 17ß-östradiooli, mis on keemiliselt ja bioloogiliselt identne inimese
endogeense östradiooliga. See kompenseerib östrogeenide sekretsiooni vähenemist menopausi ajal
ning leevendab menopausi sümptomeid. Östrogeenid takistavad luumassi vähenemist postmenopausis
või ovariektoomia korral.

· Östrogeenpuudulikkusest tingitud sümptomite leevendamine

Menopausi sümptomite taandumine saavutatakse esimestel ravinädalatel.

· Osteoporoosi ennetamine

Östrogeenivaegust menopausis seostatakse luuresorptsiooni suurenemise ja luumassi vähenemisega.
Östrogeeni toime luu mineraalsele tihedusele sõltub annusest. Kaitsev toime püsib kogu ravi vältel.
Pärast hormoonasendusravi lõpetamist väheneb luumass samasuguse kiirusega kui
hormoonasendusravi mittesaanud naistel.

WHI uuringu ja uuringute metaanalüüside tulemused näitavad, et hormoonasendusravi kasutamine
üksi või kombinatsioonis progestageeniga, manustatuna peamiselt tervetele naistele, vähendab
puusaluu, vertebraalsete ja teiste osteoporootiliste luumurdude riski. HAR võib vältida luumurde ka
väikese luutihedusega ja/või diagnoositud osteoporoosiga naistel, kuid tõendid selle kohta on piiratud.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Imendumine

Pärast Climara plaastri asetamist nahale vabaneb östradiooli pidevalt ning see transporditakse läbi
naha saavutades 7-päevase ravi jooksul püsiva ringleva östradiooli taseme. Transdermaalse
manustamise järgselt on östradiooli süsteemne biosaadavus ligikaudu 20 korda kõrgem kui pärast
suukaudset manustamist. Erinevus tuleneb esmase maksapassaazi puudumisest transdermaalse
manustamisviisi puhul. Östradiooli peamised farmakokineetilised parameetrid on esitatud järgnevas
tabelis:

Transdermaalne
Päevane
Manustamis-
AUC(0-tlast)
Cmax
Cavg
tmax
Cmin
süsteem
vabanemise
koht
ngxh/ml /
pg/ml /
pg/ml /
h
pg/ml /
tase,
nmolxh/l
pmol/l
pmol/l
pmol/l
mg/päevas
Climara 50
0,050
Abdomen
5,44 /
55 /
35 /
26 30
/
20
202
129
110

Jaotumine

Eksogeensete östrogeenide jaotumine sarnaneb endogeensete östrogeenide jaotumisega. Östradiooli
näiline jaotusruumala pärast ühekordset intravenoosset manustamist on ligikaudu 1 l/kg. Veres
ringlevad östrogeenid on suuresti seotud seerumi proteiinidega. Ligikaudu 61% östradioolist on
mittespetsiifiliselt seotud seerumi albumiiniga ja ligikaudu 37% on spetsiifiliselt seotud suguhormoone
siduva globuliiniga (SHBG).

Metabolism

Pärast transdermaalset manustamist jääb östradiooli metabolism östrooniks ja konjugaatideks
füsioloogilistesse piiridesse, nagu see esineb varases follikulaarfaasis reproduktiivses elueas;
östradiool/östroon suhe on ligikaudu 1. Välditakse ebafüsioloogiliselt kõrget östrooni
kontsentratsiooni (östradiool/östroon suhe 0,1), nagu see esineb peroraalse östrogeen-asendusravi
korral intensiivse esmase maksapassaazi tõttu.

Transdermaalselt manustatud östradiooli ja endogeensete hormoonide biotransformatsioon on identne:
östradiool metaboliseerub peamiselt maksas, aga ka ekstrahepaatiliselt (näiteks soolestikus, neerudes,
skeletilihastes ja märklaud-organites). Nende protsesside tulemusena tekivad östroon, östriool,
katehhoolöstrogeenid ning nende ühendite sulfaat- ja glükuroniidkonjugaadid, mis kõik on toimelt
vähem östrogeensed või isegi mitteöstrogeensed.

Eritumine

Östradiooli seerumi kogukliirens pärast ühekordset intravenoosset manustamist on vahemikus umbes
10...30 ml/min/kg. Östradiool ja selle metaboliidid erituvad sapiga ja läbivad enterohepaatilise
tsirkulatsiooni. Lõpuks erituvad östradiool ja selle metaboliidid põhiliselt sulfaatide ja
glükuroniididena uriiniga.

Püsiv plasmakontsentratsioon

Pikaajalisel manustamisel kord nädalas ei ole täheldatud kummagi substantsi, östradiooli ega östrooni
kumuleerumist. Mõlema ühendi seerumi püsiväärtused jäävad samale tasemele võrreldes ühekordsel
manustamisel saavutatuga.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Östradiooli toksilisuse profiil on hästi tuntud. Puuduvad prekliinilised lisaandmed, mida tuleks ravimi
väljakirjutamisel arvestada ning mida ei ole juba käsitletud ravimi omaduste kokkuvõtte eelnevates
lõikudes.

Nahaärrituse uuringutel põhjustas Climara plaaster kerget nahaärritust, mida seostatakse mehhaanilise
traumaga plaastri eemaldamisel. Nahka sensibiliseerivat toimet ei ole Climara´l täheldatud.

Climara plaastri komponentide (adhesiivne maatriks, tagus ja kaitsekile) uuringud ei näidanud mingit
riski seoses Climara plaastri kasutamisega.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Isooktüülakrülaat/akrüülamiid/vinüülatsetaat-kopolümeer, etüüloleaat, isopropüülmüristaat,
glütseroolmonolauraat polüestrist kaitsekilel, kaitstud polüetüleenist pealiskilega.

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise
eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30 °C.
Hoida originaalpakendis niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Iga plaaster on pakendatud multilamineeritud pakendisse, mis sisaldab niiskust imavat ainet. Pakend
koosneb polüester/alumiinium/akrülonitriil metüülakrülaat kopolümeerist (BAREX210). Niiskust
imavaks aineks on naatriumaluminosilikaat.

Pakend sisaldab 4 või 12 plaastrit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Kasutamis- ja käsitsemisjuhend

Pärast kasutamist sisaldab plaaster arvestatavas koguses östradiooli, mis võib vesikeskkonda sattudes
omada kahjulikku mõju. Seetõttu tuleb kasutatud plaaster hoolikalt hävitada. Iga kasutatud või
mittekasutatud plaaster tuleb pooleks murda, adhesiivsed pinnad omavahel kokku suruda ning visata
ära koos tahkete jäätmetega. Kasutatud plaastreid ei tohi tualetist veega all lasta ega asetada
vedeljäätmete hulka.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Bayer Schering Pharma AG
D-13342 Berlin
Saksamaa


8. MÜÜGILOA
NUMBER

160197

9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

07.06.2002/15.06.2007


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

23.08.2006


Ravimiametis kinnitatud augustis 2009