Budesonid sandoz - ninasprei, suspensioon (50mcg 1annust) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Budesonid Sandoz, 50 µg annus ninasprei, suspensioon

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Ninasprei üks annus sisaldab 50 µg budesoniidi.

INN. Budesonidum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Ninasprei, suspensioon.

Budesonid Sandoze ninasprei on valge homogeenne suspensioon.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Allergiline sesoonne ja allergiline või mitteallergiline perenniaalne riniit. Ninapolüüpide sümptomaatiline ravi.

Annustamine ja manustamisviis

Täiskasvanud ja üle 6-aastased lapsed

Budesonid Sandoze ninasprei tavaline algannus on 400 µg ööpäevas – kaks 50 µg annust kummassegi ninasõõrmesse kaks korda ööpäevas.

Säilitusraviks kasutatav tavaline annus on 200 µg ööpäevas – 50 µg kummassegi ninasõõrmesse kaks korda ööpäevas või 100 µg mõlemasse ninasõõrmesse üks kord ööpäevas (hommikul).

Säilitusannus peab olema väikseim efektiivne annus, mille korral on tagatud sümptomite kontroll. Et säilitada täielikku kontrolli sümptomite üle, tuleb Budesonid Sandozt kasutada regulaarselt.

Patsienti tuleb teavitada, et budesoniidi maksimaalne toime saabub alles pärast mõnepäevast ravi. Sesoonse riniidi ravi tuleb võimaluse korral alustada enne ekspositsiooni allergeenidele.

Alla 6-aastastel lastel võib ravimit kasutada vaid selge vajaduse korral.

Kasutusjuhend

Budesonid Sandoze ninasprei õige kasutamine vähendab ravimi kõrvaltoimeid ja parandab selle toimet.

1. Patsient peab hoolikalt puhastama oma ninasõõrmeid, võimaluse korral naatriumkloriidi lahusega.
2. Eemaldage pudelilt kork.
3. Loksutage pudelit.
4. Enne esmakordset kasutamist pihustage veidi ninaspreid õhku; vajutage ninaadapterit allapoole, kuni ilmub peenike juga. Korrake seda protseduuri, kui te ei ole Budesonid Sandozt mõned

päevad järjest kasutanud. Kui adapter on ummistunud, võtke see ettevaatlikult maha ja puhastage (vt Puhastamine).

1. Kallutage pead ettepoole, nii et võiksite näha oma varbaid. Asetage pihusti otsik parema käega vasakusse ninasõõrmesse ja suunake nina välisseina suunas.
2. Ühe annuse saamiseks vajutage adapterit allapoole ning hingake sisse.
3. Asetage pihusti otsik vasaku käega paremasse ninasõõrmesse suunaga nina välisseina suunas, pihustage üks annus ja hingake sisse.
4. Pärast kasutamist pühkige ninaadapterit puhta rätikuga ning asetage tagasi kork. Kui te ninaspreid ei kasuta, hoidke korki pudelil. Hoidke pudelit püstises asendis.

Puhastamine

Puhastage adapterit ja korki regulaarselt. Eemaldage see ettevaatlikult, peske sooja veega, loputage külma veega ning kuivatage õhu käes. Asetage adapter ettevaatlikult tagasi ja sellele kork.

Kui adapter on ummistunud, leotage seda soojas vees ja puhastage nagu eespool kirjeldatud. Ärge kasutage nõela ega muud teravat eset.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Tekkida võivad nasaalsete kortikosteroidide süsteemsed mõjud, eriti suurte annuste kasutamisel pikema perioodi vältel. Need kõrvaltoimed esinevad märksa väiksema tõenäosusega kui suukaudsete kortikosteroidide puhul ning varieeruvad sõltuvalt üksikpatsiendist ja erinevatest kortikosteroidpreparaatidest. Võimalike süsteemsete kõrvaltoimete hulka kuuluvad Cushingi sündroom, Cushingi sündroomi laadsed nähud, neerupealiste pärssimine, kasvupeetus lastel ja noorukitel, katarakt, glaukoom ning harvem psühholoogiliste või käitumuslike kõrvaltoimete diapasoon, mis hõlmab psühhomotoorset hüperaktiivsust, unehäireid, ärevust, depressiooni või agressiivsust (eeskätt lastel).

Samaaegne ravi CYP3A4 inhibiitoritega, sealhulgas kobitsistaati sisaldavate ravimitega, suurendab eeldatavalt süsteemsete kõrvaltoimete riski. Seda kombinatsiooni tuleb vältida, välja arvatud juhul, kui ravi kasulikkus ületab süsteemsete kortikosteroidide kõrvaltoimete suurenenud riski. Nende ravimite kooskasutamisel peab patsiente jälgima kortikosteroidide süsteemsete toimete suhtes.

Maksafunktsiooni nõrgenemine mõjutab kortikosteroidide eritumist, vähendades eritumiskiirust ja suurendades süsteemset ekspositsiooni, mille tagajärjel võivad tekkida süsteemsed kõrvaltoimed. Eriline ettevaatus on vajalik aktiivse või latentse kopsutuberkuloosiga patsientide ja hingamisteede seen- või viirusinfektsioonidega patsientide puhul.

Nägemishäired

Kortikosteroidide süsteemsel ja paiksel kasutamisel võib esineda nägemishäireid. Kui patsiendil tekib nägemise ähmastumine või teisi nägemishäireid, tuleb kaaluda patsiendi suunamist silmaarsti juurde, et uurida võimalikke põhjusi, mis võivad olla näiteks katarakt, glaukoom või harvikhaigused nagu tsentraalne seroosne korioretinopaatia (central serous chorioretinopathy, CSCR), millest on teatatud pärast süsteemset ja paikset kortikosteroidide kasutamist.

Lapsed

Nasaalsete glükokortikosteroidide pikaajalised toimed lastele ei ole täielikult teada. Arstid peavad põhjalikult jälgima mis tahes manustamistee kaudu pikema aja vältel glükokortikosteroide saavate laste kasvu ja kaaluma glükokortikosteroidravi kasulikkust kasvupeetuse võimaluse vastu.

Toime kasvule

Pikaajaliselt nasaalsete kortikosteroididega ravi saavatel lastel on soovitatav regulaarselt mõõta kehapikkust. Kasvu aeglustumise korral tuleb ravi ümber hinnata, et võimalusel vähendada nasaalse

kortikosteroidi annust. Kortikosteroidravist saadava kasu ja võimaliku riski suhet kasvu pidurdumiseks tuleb hoolikalt kaaluda. Täiendavalt tuleb kaaluda patsiendi suunamist laste kopsuarsti konsultatsioonile.

Nasaalsete kortikosteroidide lubatud annuseid saavatel lastel on teatatud kasvupeetusest.

Manustamisviisi muutus

Süsteemse steroidravi asemel budesoniidravi saama hakkavaid patsiente tuleb hoolikalt jälgida, kui on põhjust kahtlustada, et nende neerupealiste funktsioon on kahjustunud.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Budesoniidil ei ole täheldatud koostoimeid ühegi ravimiga, mida kasutatakse riniidi raviks.

Budesoniidi metabolism on peamiselt CYP3A4-vahendatud. Nimetatud ensüümi inhibiitorid, nagu ketokonasool ja itrakonasool, võivad seetõttu budesoniidi süsteemset ekspositsiooni mitu korda suurendada. Et annustamissoovitusi toetavad andmed puuduvad, tuleb neid kombinatsioone vältida. Kui see ei ole võimalik, peab ravimite manustamise vaheline periood olema võimalikult pikk ja kaaluda võib ka budesoniidi annuse vähendamist.

Naistel, keda on ravitud östrogeenide ja hormonaalsete kontratseptiividega, on täheldatud kortikosteroidide suurenenud plasmakontsentratsioone ning tugevnenud toimeid, kuid koostoimeid ei ole täheldatud, kui budesoniidiga samal ajal võetakse väikeses annuses kombineeritud suukaudseid kontratseptiive.

Samaaegne ravi CYP3A inhibiitoritega, sealhulgas kobitsistaati sisaldavate ravimitega, suurendab eeldatavalt süsteemsete kõrvaltoimete riski. Nende ravimite kombinatsiooni tuleks vältida, välja arvatud juhul, kui ravist saadav kasu ületab kortikosteroidide süsteemsete kõrvaltoimete suurenenud riski. Sellisel juhul tuleb patsiente jälgida kortikosteroidide süsteemsete kõrvaltoimete suhtes.

Et neerupealiste talitlus võib olla pärsitud, võib ACTH stimulatsioonitest hüpofüüsi puudulikkuse diagnoosimiseks anda valesid tulemusi (väikesed väärtused).

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Prospektiivsetest epidemioloogilistest uuringutest ja ülemaailmsest turuletulekujärgsest kogemusest saadud andmed ei näita üldiste kaasasündinud väärarengute suurenenud riski, kui inhaleeritavat või intranasaalset budesoniidi kasutada varases raseduse perioodis. Nii emale kui ka lootele on oluline, et asjakohast astmaravi jätkataks raseduse ajal. Sarnaselt teistele ravimitele tuleb enne budesoniidi manustamist raseduse ajal kaaluda ravist saadava kasu ja loote riskide suhet.

Imetamine

Budesoniid eritub rinnapiima, kuid budesoniidi terapeutiliste annuste kasutamisel ei ole eeldatavalt toimeid rinnapiima saavale lapsele. Budesoniidi võib imetamise ajal kasutada.

Säilitusravi inhaleeritava budesoniidiga (200 või 400 mikrogrammi kaks korda päevas) astmahaigetel imetavatel naistel annab rinnapiima saavatel lastel tulemuseks ebaolulise süsteemse ekspositsiooni budesoniidile.

Farmakokineetilises uuringus oli mõlema annuse suuruse korral imikute hinnanguline ööpäevane annus 0,3% ema ööpäevasest annusest ja imikute keskmine plasmakontsentratsioon oli hinnanguliselt 1/600 ema plasmas täheldatud kontsentratsioonidest, eeldades imikute täielikku suukaudset biosaadavust. Kõik imikute plasmaproovidest saadud budesoniidi kontsentratsioonid jäid alla mõõdetavuse piiri.

Tuginedes inhaleeritava budesoniidi kohta saadud andmetele ja tõsiasjale, et budesoniidil on terapeutilises annusevahemikus pärast nasaalset, inhaleeritavat, suukaudset ja rektaalset manustamist

lineaarsed FK omadused, on rinnapiima saava lapse ekspositsioon budesoniidi terapeutiliste annuste korral eeldatavalt väike.

Toime reaktsioonikiirusele

Budesoniidil ei ole toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Kõrvaltoimed

Budesoniidiga seotud kõrvaltoimed on loetletud alljärgnevalt organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi. Esinemissagedused on määratletud kui: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv

(< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

.Harvadel juhtudel võivad nasaalsete glükokortikoidide kasutamisel tekkida glükokortikoidide süsteemsete kõrvaltoimete (näiteks Cushingi sündroom, Cushingi-laadsed tunnused, psühhomotoorne hüperaktiivsus, unehäired, ärevus, depressioon või agressiivsus (eriti lastel)) nähud ja sümptomid, mis tõenäoliselt sõltuvad annusest, ekspositsiooni ajast, samaaegsest ja eelnevast kortikosteroidide kasutamist ning individuaalsest tundlikkusest (vt lõik 4.4).

Lapsed

Intranasaalseid steroide saavatel lastel on kirjeldatud kasvupeetust. Lastel esineva kasvupeetuse riski tõttu tuleb kasvu jälgida, nagu on kirjeldatud lõigus 4.4.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Budesoniidi äge üleannustamine isegi väga suurtes annustes ei tohiks olla kliiniliseks probleemiks.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: nasaalsed preparaadid, tursevastased ained ja teised nasaalsed preparaadid paikseks kasutamiseks, kortikosteroidid

ATC-kood: R01AD05

Budesoniid on ninalimaskestal tugeva paikse põletikuvastase toimega ja paiksel manustamisel nõrga süsteemse toimega glükokortikosteroid.

Kortikosteroididel on näidatud mitmeid inhibeerivaid toimeid allergilistes põletikureaktsioonides osalevate rakkude (nt nuumrakkude, eosinofiilide, neutrofiilide, makrofaagide ja lümfotsüütide) ning mediaatorite (nt histamiini, eikosanoidide, leukotrieenide ja tsütokiinide) suhtes. Nad vähendavad ka põletikurakkude poolt sekreteeritud tsütokiine, leukotrieene ja kemokiine (nt IL-1 kuni IL-6, RANTES, TNFα, INFγ ja GM-CSF).

Budesoniid seondub glükokortikoidretseptoritega, moodustades kompleksi, mis toimib transkriptsioonifaktorina, mis kas vähendab proinflammatoorseid mediaatoreid või suurendab põletikuvastaseid mediaatoreid. Arvatakse, et igas rakus on umbes 10…100 steroiditundlikku geeni.

Lapsed

Kliiniline efektiivsus

Budesoniidi ravi efektiivsust on uuritud mitmel tuhandel täiskasvanul ja lapsel. Enamus uuringutest on läbi viidud budesoniidi intranasaalsete annustega 32...256 µg üks kord ööpäevas. Näited uuringutest, milles hinnati budesoniidi kasutamist sesoonse ja perenniaalse allergilise riniidiga laste raviks on toodud allpool. Esmane tulemusnäitaja on kombineeritud ninasümptomite skoor (combined nasal symptoms score, CNSS), mille moodustab kolme ninasümptomi üksikute skooride summa (ninakinnisus, nina tilkumine ja aevastamine, igaüks mõõdetuna skaalal 0...3).

Sesoonne allergiline riniit

Kaks nädalat kestnud randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga paralleelsete rühmadega läbiviidud uuringus hinnati budesoniidi efektiivsust ja ohutust annustes 16, 32 ja 64 µg üks kord ööpäevas 400 lapsel (vanuses 2 kuni 5 aastat), kellel oli diagnoositud allergiline riniit (sesoonne või perenniaalne). Kõikides ravirühmades, k.a. platseeborühmas toimus oluline vähenemine võrreldes algväärtuse CNSS-ga. Erinevus 64 µg budesoniidi ja platseebo vahel ei olnud statistiliselt oluline.

Perenniaalne allergiline riniit

Kuus nädalat kestnud randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga paralleelsete rühmadega läbiviidud uuringus hinnati budesoniidi efektiivsust ja ohutust annuses 128 µg üks kord ööpäevas 202 lapsel (vanuses 6…16 aastat), kellel oli diagnoositud perenniaalne allergiline riniit. Esmaseks tulemusnäitajaks oli CNSS ja nina inspiratoorse tippvoolu mõõtmise (peak nasal inspiratory flow, PNIF) näidud. Budesoniid parandas CNSS ja PNIF näite statistiliselt oluliselt paremini kui platseebo. Budesoniidi toime oli jälgitav CNSS muutusena 12 tundi ning PNIF muutusena 48 tundi pärast esimest annust.

Kliiniline ohutus

Randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga pikkuskasvu uuringus osales 229 puberteedieelset last vanuses 4…8 aastat, kes said ravi budesoniidiga annuses 64 µg üks kord ööpäevas või platseeboga 12 kuud pärast 6 kuud väldanud ravita perioodi. Pärast 12 kuud kestnud ravi oli pikkuskasvu kiirus budesoniidi ja platseeborühma vahel sarnane: pikkuskasvu keskmine erinevus (platseebo/budesoniid) oli 0,27 cm/aastas (95% usaldusvahemik: -0,07; 0,62).

Toime vereplasma kortisoolisisaldusele

Soovitatud annustes ei tekita budesoniid kliiniliselt olulist muutust verepalsma kortisoolisisalduses või AKTH stimulatsioonis. Tervetel vabatahtlikel leiti annusest sõltuvat vereplasma ja uriini kortisoolisisalduse pärssimist pärast lühiajalist budesoniidi manustamist.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Budesoniidi süsteemne biosaadavus võrreldes manustatud annusega on 33%. Pärast 256 µg budesoniidi manustamist on täiskasvanutel toimeaine maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas 0,64 nmol/l ning see saabub 0,7 tunniga. Pärast 256 µg budesoniidi manustamist on täiskasvanutel kõvera alune pindala (AUC) 2,7 nmol·h/l.

Jaotumine

Budesoniidi jaotusruumala on ligikaudu 3 l/kg. Plasmavalkudega seondub keskmiselt 85...90% ravimist.

Biotransformatsioon

Maksa esmasel passaažil toimub budesoniidi ulatuslik (~90%) metabolism väikese glükokortikoidse aktiivsusega metaboliitideks. Peamiste metaboliitide (6β-hüdroksübudesoniid ja 16α- hüdroksüprednisoloon) glükokortikoidne aktiivsus on väiksem kui 1% budesoniidi toimest. Budesoniidi metabolism toimub põhiliselt tsütokroom P450 alatüübi CYP3A vahendusel. Budesoniidi puhul ei toimu ninas lokaalset metaboolset inaktivatsiooni.

Eritumine

Budesoniidi metaboliidid erituvad peamiselt neerude kaudu kas muutumatult või konjugeeritud kujul. Uriinist ei ole leitud muutumatul kujul budesoniidi. Budesoniidil on kiire süsteemne kliirens (ligikaudu 1,2 l/min) ning plasma poolväärtusaeg pärast intravenoosset manustamist on keskmiselt 2...3 tundi.

Lineaarsus

Budesoniidi kineetika on kliiniliselt oluliste annuste juures annusega proportsionaalne.

Lapsed

4…6-aastastel astmaga lastel on budesoniidi süsteemne kliirens ligikaudu 0,5 l/min. Lastel on ligikaudu 50% suurem kliirens 1 kg kehakaalu kohta kui täiskasvanutel. Budesoniidi inhalatsioonijärgne poolväärtusaeg on astmaga lastel ligikaudu 2,3 tundi. See on ligikaudu sama kui tervetel täiskasvanutel. Pärast budesoniidi manustamist annuses 256 µg on lastel kõveraalune pindala (AUC) 5,5 nmol*h/l, mis näitab, et lastel on süsteemne glükokortikosteroidi ekspositsioon suurem kui täiskasvanutel. Kliiniliselt soovitatud annuste juures on budesoniidi farmakokineetika proportsionaalne annusega ning ekspositsioon plasmas korreleerub patsiendi kehakaaluga. Seega tuleb seda arvestada annuse määramisel lastele.

Prekliinilised ohutusandmed

Korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kantserogeensuse hindamiseks läbiviidud mittekliiniliste uuringute andmed ei näidanud terapeutilistes annustes erilist ohtu inimesele.

Glükokortikosteroidid (sh budesoniid) on loomadel esile kutsunud teratogeenseid toimeid, sh suulaelõhet ja skeleti väärarenguid. Terapeutiliste annuste kasutamisel ei ole tõenäoline selliste toimete esinemine inimesel.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Metüülparahüdroksübensoaat

Propüülparahüdroksübensoaat

Mikrokristalliline tselluloos

Naatriumkarboksümetüültselluloos

Polüsorbaat 80

Simetikoon emulsioon

Propüleenglükool

Sahharoos

Dinaatriumedetaat

Soolhape

Puhastatud vesi

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

2 aastat

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Budesonid Sandoz 50 µg on müügil adapteri ja korgiga varustatud klaaspudelites (vormitud III tüübi hüdrolüütilise klaasi pudelid, polüpropüleenist adapter ja väikese tihedusega polüetüleenist kork). Iga pudel sisaldab 200 mõõdetud annust, iga pihustusannus sisaldab 50 mikrogrammi budesoniidi.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

Sandoz GmbH

Biochemiestrasse 10

A-6250 Kundl

Austria

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 19.10.2001

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 19.10.2011

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

August 2017