Bicalutamide - teva - õhukese polümeerikattega tablett (50mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Bicalutamide-Teva, 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 50 mg bikalutamiidi. INN. Bicalutamidum

Teadaolevat toimet omav abiaine:

Üks tablett sisaldab 33,25 mg laktoosmonohüdraati. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Valge kuni valkjas kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett, mille ühele küljele on pressitud ”93” ja teisele küljele “220”.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Kaugelearenenud eesnäärmekartsinoomi ravi kombinatsioonis LHRH (gonadoreliin) analoogiga või kirurgilise kastratsiooniga.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud mehed, sh eakad

Üks tablett üks kord ööpäevas iga päev samal kellaajal (tavaliselt hommikul või õhtul).

Ravi tuleb alustada 1 nädala jooksul enne LHRH analoogi manustamist või samaaegselt kirurgilise kastratsiooniga.

Neerukahjustus

Neerukahjustusega patsientidel ei ole vaja annust kohandada.

Maksakahjustus

Kerge maksakahjustusega patsientidel ei ole vaja annust kohandada.

Mõõduka kuni raske maksakahjustusega patsientidel võib bikalutamiid organismis kuhjuda (vt lõik 4.4).

Lapsed

Bikalutamiid on lastel vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Bikalutamiid on vastunäidustatud naistel ja lastel (vt lõik 4.6).

Terfenadiini, astemisooli või tsisapriidi samaaegne manustamine (vt lõik 4.5).

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ravi alustamine peab toimuma spetsialisti range järelvalve all.

Bikalutamiid metaboliseerub ulatuslikult maksas. Olemasolevate andmete põhjal võib raske maksakahjustusega patsientidel bikalutamiidi eritumine olla aeglasem, mis võib viia ravimi kuhjumiseni organismis. Seetõttu tuleb mõõduka kuni raske maksakahjustusega patsientidel bikalutamiidi kasutada ettevaatusega.

Võimalike muutuste tõttu maksas tuleb kaaluda regulaarset maksafunktsiooni kontrollimist. Enamik muutustest peaks ilmnema bikalutamiidravi esimese 6 kuu jooksul.

Raskeid muutusi maksas ja maksapuudulikkust on bikalutamiidiga täheldatud harva, teatatud on ka surmaga lõppenud juhtudest (vt lõik 4.8). Kui muutused on rasked, tuleb bikalutamiidravi katkestada.

On tõestatud, et bikalutamiid inhibeerib tsütokroom P450 (CYP 3A4); seetõttu tuleb vastavalt rakendada ettevaatust, kui seda manustatakse koos ravimitega, mis metaboliseeruvad peamiselt CYP 3A4 vahendusel (vt lõigud 4.3 ja 4.5).

Androgeene pärssiv ravi võib pikendada QT intervalli.

Patsientidel, kellel on varem olnud või esineb samal ajal riskifaktoreid QT intervalli pikenemisele ja patsientidel, kes saavad samaaegselt ravimeid, mis võivad QT intervalli pikendada (vt lõik 4.5), peavad arstid enne bikalutamiidravi alustamist hindama kasu-riski suhet, sh Torsade de pointes’i potentsiaali.

Meestel, kes on saanud ravi LHRH agonistidega, on täheldatud glükoositolerantsuse vähenemist. See võib avalduda diabeedina või olemasoleva diabeedi korral glükeemilise kontrolli vähenemisena. Patsientidel, kes saavad ravi bikalutamiidi ja LHRH agonistide kombinatsiooniga, tuleb seetõttu kaaluda vere glükoositaseme väärtuste jälgimist.

Ravim sisaldab 35 mg laktoosmonohüdraati.

Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoosi talumatus, laktaasidefitsiit või glükoosi-galaktoosi imendumishäire ei tohi seda ravimit võtta.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Puuduvad tõendid bikalutamiidi ja LHRH analoogide vaheliste farmakodünaamiliste või farmakokineetiliste koostoimete kohta.

In vitro uuringud on näidanud, et R-bikalutamiid on CYP 3A4 inhibiitor, millel on nõrgem inhibeeriv toime CYP 2C9, 2C19 ja 2D6 aktiivsusele.

Kuigi kliinilistes uuringutes, milles tsütokroom 450 (CYP) aktiivsuse markerina kasutati antipüriini ei leitud tõendeid ravimite koostoimete potentsiaali kohta bikalutamiidiga, suurenes pärast midasolaami ja bikalutamiidi samaaegset manustamist 28 päeva jooksul midasolaami keskmine AUC kuni 80% võrra. Kitsa terapeutilise indeksiga ravimite korral võib nimetatud tõus osutuda oluliseks. Seetõttu on terfenadiini, astemisooli ja tsisapriidi samaaegne manustamine vastunäidustatud (vt lõik 4.3) ja ettevaatus on vajalik, kui samaaegselt määratakse tsüklosporiini ning kaltsiumikanali blokaatoreid. Nende ravimite kasutamisel, eriti ravimi toime tugevnemisel või kõrvaltoimete ilmnemisel, võib olla vajalik annuse vähendamine. Tsüklosporiini kasutamisel on soovitatav, et pärast bikalutamiidravi alustamist või katkestamist jälgitakse hoolikalt ravimite sisaldust plasmas ja patsiendi kliinilist seisundit.

Ettevaatus on vajalik bikalutamiidi manustamisel koos bikalutamiidi oksüdatsiooni inhibeerivate (st tsimetidiini ja ketokonasooli sisaldavate) ravimitega. Teoreetiliselt võib tulemuseks olla bikalutamiidi kontsentratsiooni suurenemine plasmas, mis võib viia kõrvaltoimete tugevnemiseni.

In vitro uuringud on näidanud, et bikalutamiid võib tõrjuda kumariini tüüpi antikoagulandi varfariini selle sidumiskohtadelt plasmavalkudel. Seetõttu on soovitatav kumariini tüüpi antikoagulante kasutavatel patsientidel bikalutamiidravi alguses sageli ja regulaarselt protrombiini aega jälgida.

Kuna androgeene pärssiv ravi võib pikendada QT intervalli, tuleb bikalutamiidi kasutamist samaaegselt ravimitega, mis teadaolevalt pikendavad QT intervalli või ravimitega, mis on võimelised kutsuma esile Torsade de pointes’i, nagu klass IA (nt kinidiin, disopüramiid) või klass III (nt amiodaroon, sotalool, dofetiliid, ibutiliid) antiarütmilised ravimid, metadoon, moksifloksatsiin, antipsühhootikumid jne, hoolikalt hinnata (vt lõik 4.4).

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Bikalutamiid on naistele vastunäidustatud; seetõttu ei tohi seda manustada raseduse ega rinnaga toitmise ajal.

Toime reaktsioonikiirusele

Bikalutamiid ei kahjusta tõenäoliselt patsiendi autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet. Siiski tuleb märkida, et aeg-ajalt võib esineda unisust. Mainitud nähtude ilmnemise korral tuleb rakendada ettevaatust.

Kõrvaltoimed

Selles lõigus on kõrvaltoimed esitatud järgmiste esinemissageduste alusel: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100, <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000, ≤1/100), harv (≥1/10000, ≤1/1000), väga harv (≤1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Vere ja lümfisüsteemi häired

Väga sage: aneemia

Immuunsüsteemi häired

Närvisüsteemi häired

Väga sage: pearinglus

Sage: unisus

Vaskulaarsed häired

Väga sage: kuumahood

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

Maksa ja sapiteede häired

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Sage: alopeetsia, hirsutism/karvakasvu taastumine, naha kuivus, kihelus, lööve Harv: valgustundlikkusreaktsioon

Neerude ja kuseteede häired

Väga sage: hematuuria

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired

Väga sage: günekomastia, rinnanäärmete valulikkusD

Sage: erektsioonihäired

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

A Kõrvaltoimete nimekirja lisatud pärast turuletulekujärgsete andmete ülevaatamist. Esinemissagedus on kindlaksmääratud 150 mg EPC uuringutes randomiseeritud raviperioodil teatatud interstitsiaalse pneumoonia juhtude järgi.

B Maksafunktsiooni muutused on harva raskekujulised ja on sageli pöörduvad, lahenedes või paranedes ravi jätkudes või pärast ravi lõppu.

C Kõrvaltoimete nimekirja lisatud pärast turuletulekujärgsete andmete ülevaatamist. Esinemissagedus on kindlaksmääratud 150 mg EPC uuringutes avatud bikalutamiidi rühmas ravi saanud patsientidel esinenud maksapuudulikkuse kõrvaltoimete esinemise järgi.

D Võib samaaegse kastratsiooni korral väheneda.

E Ilmnenud eesnäärmevähi raviks kasutatud LHRH agonistide ja antiandrogeenide farmakoepidemioloogilises uuringus. Risk võis olla tõusnud 50 mg bikalutamiidi kasutamisel koos antiandrogeenidega, riski tõusu ei täheldatud 150 mg bikalutamiidi kasutamisel monoravina eesnäärmevähi raviks.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Üleannustamisest inimesel ei ole teatatud. Puudub spetsiifiline antidoot ja üleannustamise ravi on sümptomaatiline. Dialüüs ei pruugi aidata, sest bikalutamiid seondub suurel määral valkudega ning seda ei ole tuvastatud uriinis muutumatul kujul. Näidustatud on üldine toetav ravi, mille hulka kuulub eluliste näitajate sage jälgimine.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antiandrogeenid,

ATC-kood: L02BB03

Toimemehhanism

Bikalutamiid on mittesteroidne antiandrogeen, millel puudub muu endokriinne aktiivsus. Ta seondub androgeeni retseptoritega, aktiveerimata geeniekspressiooni ning inhibeerib seega androgeenset stimulatsiooni. Viimane põhjustab omakorda eesnäärmevähi regressiooni. Mõnedel patsientidel võib bikalutamiidravi lõpetamisel tekkida antiandrogeenne ärajätusündroom.

Bikalutamiid on ratsemaat, mille antiandrogeenne aktiivsus tuleneb peamiselt (R)-enantiomeerist.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Bikalutamiid imendub pärast suukaudset manustamist hästi. Ei ole tõestatud, et samaaegne toidu manustamine mõjutab oluliselt bikalutamiidi biosaadavust.

Võrreldes (R)-enantiomeeriga elimineeritakse (S)-enantiomeer kiiresti. Plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu üks nädal.

Jaotumine

Bikalutamiidi regulaarsel igapäevasel manustamisel on (R)-enantiomeeri plasmakontsentratsioon selle pika poolväärtusaja tõttu ligikaudu 10 korda suurem kui (S)-enantiomeeril.

Bikalutamiidi annuse juures 50 mg ööpäevas on (R)-enantiomeeri stabiilne plasmakontsentratsioon ligikaudu 9 mikrogrammi/ml. Stabiilse plasmakontsentratsiooni tagab 99% ulatuses aktiivne (ravitoime eest vastutav) (R)-enantiomeer.

Biotransformatsioon ja eritumine

(R)-enantiomeeri farmakokineetikat ei mõjuta vanus, neerukahjustus ega kerge kuni mõõdukas maksakahjustus. On näidatud, et raske maksakahjustuse korral langeb (R)-enantiomeeri elimineerimise kiirus plasmast.

Bikalutamiid seondub plasmavalkudega (ratsemaat 96%, (R)-enantiomeer rohkem kui 99%) ning metaboliseerub (oksüdatsiooni ja glükuronisatsiooni kaudu) olulisel määral: metaboliidid erituvad võrdses ulatuses sapi ja neerude kaudu.

Prekliinilised ohutusandmed

Bikalutamiid on puhas ja tugevatoimeline androgeeni retseptori antagonist nii katseloomadel kui inimestel. Selle peamiseks sekundaarseks farmakoloogiliseks toimeks on erinevate funktsioonidega -sõltuvateCYP oksüdaaside indutseerimine maksas. Katseloomadel on märklaudorganite muutused selgelt seotud bikalutamiidi primaarse ja sekundaarse farmakoloogilise toimega ning selliste muutuste hulka kuuluvad androgeen-sõltuvate kudede taandareng, kilpnäärme, maksa ja Leydig’i rakkude hüperplaasiad ning neoplaasiad või kasvajad, häired meessoost järglaste seksuaalses diferentseerumises ja pöörduv viljatus isasloomadel. Genotoksilisuse uuringutes ei ole näidatud mutageenset potentsiaali. Kõiki loomkatsetes täheldatud kõrvaltoimeid loetakse liigispetsiifilisteks ning kliinilistes tingimustes ei ole need inimese seisukohalt olulised.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Tableti sisu

Mikrokristalliline tselluloos

Povidoon

Kroskarmelloosnaatrium

Naatriumlaurüülsulfaat

Laktoosmonohüdraat

Veevaba kolloidne ränidioksiid

Magneesiumstearaat

Tableti kate

Hüpromelloos

Polüdekstroos

Titaandioksiid

Makrogool 4000

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida originaalpakendis.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Läbipaistev PVC/PVdC/Al blisterpakend pappkarbis.

20, 28, 30, 40, 50, 56, 60, 84, 90 ja 100 õhukese polümeerikattega tabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

TEVA Pharma B.V.

Swensweg 5

2031 GA Haarlem

Holland

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 20.04.2007

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 12.12.2008

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

veebruar 2016