Buronil - õhukese polümeerikattega tablett (50mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

BURONIL, 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid

BURONIL, 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 25 mg või 50 mg melperoonvesinikkloriidi. INN. Melperonum

Ravim sisaldab laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt 6.1.

RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

25 mg tabletid on ümmargused, helekollased, kaksikkumerad, sileda pinnaga, läbimõõduga 8,1 mm. 50 mg tabletid on ümmargused, valged, kaksikkumerad, sileda pinnaga, läbimõõduga 8,1 mm.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Skisofreenia jt psühhoosid.

Rahutusseisundid vaimse alaarengu, vanadusdementsuse ja alkoholi võõrutussündroomi korral.

Annustamine ja manustamisviis

Täiskasvanud

Annus määratakse individuaalselt vastavalt patsiendi seisundile. Üldiselt alustatakse ravi väikeste annustega, mida suurendatakse võimalikult kiiresti optimaalse annuseni ravivastusest lähtuvalt.

Skisofreenia jt psühoosid.

Algannus on 100...300 mg ööpäevas, mida suurendatakse järk-järgult kuni optimaalse toime saavutamiseni. Sobiv annus on tavaliselt 300 mg ööpäevas, kuid vajalik võib olla kuni 800 mg ööpäevas. Säilitusannus on enamasti 100...200 mg ööpäevas.

Võõrutussündroom alkoholismi korral

150...400 mg ööpäevas, mis manustatakse 3...4 annuseks jagatuna ja mida vähendatakse järk-järgult, tavaliselt 25...50 mg-ni 3 korda ööpäevas.

Käitumishäired seoses vaimse alaarenguga

25 mg 3 korda ööpäevas, mida suurendatakse kuni optimaalse toime saavutamiseni.

Rahutusseisundid vanadusdementsuse korral

25...400 mg ööpäevas. Algannus on 25 mg 3 korda ööpäevas. Seejärel annust korrigeeritakse, et saavutada optimaalne terapeutiline toime. Öise rahutuse korral manustatakse 50...100 mg enne magamaminekut.

Manustamisviis

Tabletid tuleb võtta suukaudselt ja veega alla neelata.

Vastunäidustused

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

• ülitundlikkus ravimi toimeaine, teiste butürofenoonide või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes;
• vereringekollaps;
• kesknärvisüsteemi pidurdus ükskõik millisel põhjusel (nt mürgistuse tõttu alkoholist, barbituraatidest või opiaatidest);
• komatoossed seisundid;
• veredüskraasiad;
• feokromotsütoom.

Erihoiatused

Atüüpiliste antipsühhootikumide kasutamisel võib tekkida maliigne neuroleptikumisündroom (hüpertermia, lihasjäikus, teadvuse ebapüsivus, autonoomse närvisüsteemi ebastabiilsus). Risk on seda suurem, mida tugevatoimelisem on ravim. Patsientidel olemasoleva orgaanilise ajukahjustuse või vaimse arengu peetusega, samuti opiaate ja alkoholi kuritarvitavatel patsientidel on sündroom sagedamini lõppenud surmaga.

Sündroomi raviks tuleb manustada dantroleeni ja bromokriptiini (1 mg/kg intravenoosselt); neuroleptikumravi tuleb ära jätta. Sümptomid võivad püsida üle nädala pärast suukaudse neurolepikumi ärajätmist.

Andmed melperooni kasutamise kohta lastel on piiratud.

Ettevaatusabinõud

Antipsühhootiliste ravimite kasutamisel on teatatud venoosse trombemboolia (VTE) juhtudest, seega tuleb kõiki patsiente võimalike VTE riskifaktorite suhtes uurida enne ravi alustamist Buroniliga, ravi ajal ning võtta kasutusele meetmed VTE ära hoidmiseks.

Sarnaselt teiste atüüpiliste antipsühhootikumidega peab melperooni kasutamisel ettevaatlik olema orgaanilise ajukahjustuse, krambiseisundite ja raske maksa- või neeruhaiguse või südame- ja veresoonkonna haiguse korral, samuti myasthenia gravis’e ja eesnäärme hüpertroofiaga patsientidel.

Randomiseeritud kliiniliste uuringute käigus on dementsetel patsientidel atüüpiliste antipsühhootikumide kasutamise korral täheldatud ligikaudu kolmekordset riski suurenemist tserebrovaskulaarsete häirete tekkeks. Selle riski suurenemise mehhanism ei ole teada. Kuigi selle riski suurenemist pole täheldatud melperooni puhul, ei saa seda välistada teiste atüüpiliste antipsühootiliste ainete või muude patsientide populatsioonide puhul. Seepärast tuleb melperooni kasutada ettevaatusega insuldi riskifaktoritega patsientidel.

Dementsusega seotud psühhoosiga eakate patsientide ravimisel atüüpiliste antipsühhootikumitega (aripiprasool , klosapiin , olansapiin, risperidoon, kvetiapiin ja ziprasidoon) on täheldatud ligikaudu kahekordset suremuse kasvu. Kuigi melperooni kasutamisel pole seda täheldatud, tuleb ravimit siiski kasutada ettevaatusega dementsusega seotud psühhoosi korral.

1. Atüüpiliste antipsühhootikumide, sealhulgas melperooni kasutamisel, esineb potentsiaalne risk QT- intervalli pikenemisele. Seepärast soovitatakse olla ettevaatlik ravides patsiente, kellel on esinenud bradükardiat, kardiovaskulaarseid haigusi või QT-intervalli pikenemist perekonnas. Tuleb vältida samaaegset ravi teiste antipsühhootikumidega.

Eakad patsiendid on predisponeeritud posturaalse hüpotensiooni suhtes.

Pikaajalist (eriti suurtes annustes) ravi saavaid patsiente tuleb regulaarselt jälgida ning võimalusel säilitusannust vähendada.

Tabletid sisaldavad laktoosi, mistõttu ei tohi harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega patsiendid, samuti laktaasipuudulikkuse või glükoosi-galaktoosi imendumishäiretega patsiendid seda ravimit võtta.

Tabletid sisaldavad sahharoosi, mistõttu ei tohi harvaesineva päriliku fruktoositalumatusega patsiendid, samuti glükoosi-galaktoosi imendumishäiretega või sukraas-isomaltaasipuudulikkusega patsiendid seda ravimit võtta.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Melperoon võib tugevdada alkoholi sedatiivset toimet ning barbituraatide jt kesknärvisüsteemi pärssivate ravimite toimet.

Atüüpilised antipsühhootikumid võivad suurendada või vähendada antihüpertensiivsete ravimite toimet, väheneb guanetidiini jt sarnase toimega ravimite vererõhku langetav toime.

Samaaegsel liitiumi manustamisel suureneb neurotoksiline toime. Võib tekkida koostoime metoklopramiidi ja piperasiiniga.

Tritsüklilised antidepressandid ja neuroleptikumid pärsivad teineteise metabolismi.

Melperoon võib mõjutada levodopa toimet aju dopamiiniretseptoreid blokeeriva toime tõttu.

Mõned uuringud on näidanud, et melperoon võib olla CYP2D6 inhibiitor ja seotud ravimid on inhibeerinud CYP3A4, mis võib muuta mis tahes ravimite, mis on nende ensüümide substraadid, metabolismi. Seepärast soovitatakse olla ettevaatlik teiste ravimitega samaaegse ravi korral, mis võivad pikendada QT-intervalli, nagu atüüpilised antipsühhootikumid, klass IA ja III antiarütmikumid, moksifloksatsiin, erütromütsiin, metadoon, meflokviin, tritsüklilised antidepressandid, liitium või tsisapriid. Samaaegne ravi ravimitega, mis võivad muuta elektrolüütide tasakaalu, nagu tiasiiddiureetikumid (hüpokaleemia), tuleb arvesse võtta, kuna see suurendab maliigsete arütmiate riski. Samaaegset ravi ravimitega, mis võivad suurendada melperooni kontsentratsiooni veres, tuleb vältida.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Kliiniline kogemus ravimi kasutamise osas rasedatel on vähene. Reproduktiivfunktsiooni uuringud loomadega ei ole näidanud lootekahjustuste ega muude reproduktiivsust kahjustavate toimete esinemissageduse suurenemist.

Vastsündinutel, kes on antipsühhootikumidega (sh Buronil) kokku puutunud raseduse kolmanda trimestri ajal, on risk kõrvaltoimete tekkeks, sh ekstrapüramidaalsed reaktsioonid ja/või ärajätunähud, mille raskusaste ja kestus võivad varieeruda pärast sünnitust. Täheldatud on agiteeritust, hüpertooniat, hüpotooniat, treemorit, unisust, respiratoorseid häireid või häireid toitumisel. Seetõttu tuleb vastsündinuid hoolikalt jälgida.

Melperooni tohib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui oodatav kasu patsiendile ületab võimaliku ohu lootele.

Ei ole teada, kas melperoon eritub rinnapiima, seetõttu on vajalik ettevaatus.

Toime reaktsioonikiirusele

Melperoon on sedatiivse toimega ravim. Patsientidel, kes saavad psühhotroopset ravi, võib väheneda tähelepanu- ja keskendumisvõime, mis võib olla tingitud haigusest endast, ravimist või mõlemast ning patsiente tuleb hoiatada, et see võib mõjutada nende sõidukijuhtimise ja masinatega töötamise võimet.

Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on tavaliselt kerged ja enamikel juhtudel annusest sõltuvad.

Kliinilised uuringud

Kliinilistes uuringutes on täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid

Turuletulekujärgsed kogemused

Melperooni turuletulekujärgselt on täheldatud järgmisi kõrvalnähte, nende kõrvalnähtude esinemissagedused ei ole teada.

• Südameseiskus,
• maliigne neuroleptiline sündroom,
• QTintervalli pikenemine,
• StevensiJohnsoni sündroom,
• äkksurm,
• tardiivdüskineesia,
• ventrikulaarne arütmia,
• vatsakeste virvendus,
• vatsakeste tahhükardia,
• rasedus, sünnitusjärgsed ja perinataalsed seisundid: ravimi ärajätusündroom vastsündinul (vt lõik 4.6).

Antipsühhootiliste ravimite, sealhulgas melperooni kasutamise korral on teatatud venoossest trombembooliast, sealhulgas pulmonaalse embolismi ja süvaveenide tromboosi juhtudest.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Sümptomid. Lihasjäikus, treemor, düstoonia, opistotoonus, kloonilised ja toonilised krambid, hüpotoonia, süljeerituse suurenemine, mioos, motoorne rahutus, somnolentsus, teadvuse kaotus, bradükardia ja šokk.

Teadaolevalt on esinenud üks mittefataalne torsades de pointes juhtum 1750 mg melperooni annustamise järgselt ning mõned surmajuhtumid melperooni raske üleannustamise korral, kuid üldjuhtudel on sümptomid olnud kas kerged või mõõdukad.

Ravi

Ravi on sümptomaatiline ja toetav. Maoloputus tuleb teha võimalikult kiiresti pärast ravimi suukaudset manustamist, samuti võib manustada aktiivsütt. Jälgida respiratoorse ja kardiovaskulaarsüsteemi parameetreid. Adrenaliini ei tohi kasutada, kuna selle tagajärjel võib vererõhk veelgi langeda. Krambiraviks võib kasutada diasepaami ja ekstrapüramidaalhäirete korral biperideeni.

Enamasti on melperooni üleannustamise mõju olnud kerge kuni mõõdukas (nt täiskasvanu, kes manustas 1250 mg ravimit, koges mõõdukat mürgistust).

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antipsühhootilised ained, butürofenooni derivaadid, ATC-kood: N05AD03

Melperoon on butürofenoonrühma atüüpiline antipsühhootikum. Neuroleptikumide antipsühhootiline toime põhineb nende dopamiini- ja arvatavasti ka serotoniiniretseptorite blokeerimisel. Melperoon blokeerib nõrgalt dopamiiniretseptoreid striaatumis, mistõttu on tardiivse düskineesia ja ekstrapüramidaalhäirete tekke oht väike. Oluliselt suurem on afiinsus limbilise süsteemi dopamiiniretseptorite suhtes. Loomkatsed on näidanud, et melperoon blokeerib konkureerivalt ja lühiajaliselt tsentraalseid -adrenoretseptoreid.α

Melperoonil on nõrk antihistamiinne toime ja tal peaaegu puudub afiinsus koliinergiliste muskariiniretseptorite suhtes.

Kliinilises praktikas on melperoon olnud efektiivne segasusseisundite ja rahutuse korral, eriti eakatel patsientidel. Rahustav toime on kasulik alkohoolikute puhul. Suurtes annustes on melperoonil antipsühhootiline toime. Tal on vähem väljendunud sedatiivne toime ning puudub eufooriline ja sõltuvust põhjustav toime.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Suukaudse manustamise järgselt saabub maksimaalne kontsentratsioon plasmas u 1...3 tunni pärast. Keskmine biosaadavus on u 60%, see ei sõltu söögiaegadest.

Jaotumine

Jaotusruumala (VD) on u 7-10 l/kg. Seonduvus plasmavalkudega on ligikaudu 32%.

BIOTRANSFORMATSIOON

Ainult väike osa melperoonist eritub muutumatul kujul, suurem osa metaboliseerub peamiselt inaktiivseteks metaboliitideks. Melperooni metabolismi kiirus on limiteeritud, suurte annuste manustamisel tervetele uuritavatele täheldati oodatust kõrgemaid plasmakontsentratsioone.

ERITUMINE

Eliminatsiooni poolväärtusaeg (t1/2) on ligikaudu 8 tundi. Melperoon eritub peamiselt neerude kaudu.

FARMAKOKINEETILISED TOIMED

1. Eakad patsiendid. Uuring, mis võrdles eakate (aastates 73...74) uuringus osalejate farmakokineetilist profiili nooremate (<40 aastat) uuringus osalejate omaga, näitas, et kahel grupil on sarnased CMAX, TMAX ja t1/2 väärtused, kuid 37% madalam AUC0-12 väärtus eakate grupis.

Maksafunktsiooni häirega patsiendid. Andmed puuduvad.

Neerufunktsiooni häirega patsiendid. Andmed puuduvad.

Prekliinilised ohutusandmed

Melperoonil on madal ägeda mürgistuse potentsiaal. Kroonilise mürgistuse uuringutes puudusid ravimi terapeutiliste annuste kasutamisel kahjulikud toimed.

Reproduktsioonitoksilisuse uuringute andmete põhjal ei oma melperoon kahjulikke toimeid fertiilses eas naistele.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

25 mg tableti sisu: Laktoosmonohüdraat Mikrokristalliline tselluloos Steariinhape

Talk

Kolloidne veevaba ränidioksiid Magneesiumstearaat Povidoon

50 mg tableti sisu: Laktoosmonohüdraat Mikrokristalliline tselluloos Steariinhape

Talk

Kolloidne veevaba ränidioksiid Povidoon

25 mg tableti kate: Hüpromelloos Makrogool 6000 Talk

Titaandioksiid (E 171) Kollane raudoksiid (E 172)

50 mg tableti kate: Talk Hüpromelloos Makrogool 6000

Titaandioksiid (E 171)

Sobimatus

Ei ole asjakohane.

Kõlblikkusaeg

30 kuud.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Õhukese polümeerikattega tabletid, 100 tk pudelis.

40 ml suure tihedusega polüetüleenist pudel, mis on suletud väikese tihedusega polüetüleenist valge keeratava korgiga.

MÜÜGILOA HOIDJA

MediLink A/S

Gammelmosevej 176A

2800 Kongens Lyngby

Taani

MÜÜGILOA NUMBRID

Buronil 25 mg: 226798

Buronil 50 mg: 226898

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

24. märts 1993/ 30. oktoober 1998/ 3. oktoober 2003

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

juuni 2015