Asa krka - gastroresistentne tablett (100mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

ATC Kood: B01AC06
Toimeaine: atsetüülsalitsüülhape
Tootja: KRKA d.d., Novo mesto

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

ASA Krka, 75 mg gastroresistentsed tabletid

ASA Krka, 100 mg gastroresistentsed tabletid

ASA Krka, 160 mg gastroresistentsed tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks gastroresistentne tablett sisaldab 75 mg, 100 mg või 160 mg atsetüülsalitsüülhapet.

INN. Acidum acetylsalicylicum

Teadaolevat toimet omavad abiained:

 

 

75 mg:

Laktoosmonohüdraat

45 mg

tableti kohta.

 

Päikeseloojangukollane (E110)

0,0006 mg

tableti kohta.

100 mg:

Laktoosmonohüdraat

60 mg

tableti kohta.

160 mg:

Laktoosmonohüdraat

96 mg

tableti kohta.

 

Letsitiin (soja) (E322)

0,42 mg

tableti kohta.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Gastroresistentne tablett.

ASA Krka 75 mg: roosad, ümmargused, kaksikkumerad, ligikaudse läbimõõduga 7,2 mm, õhukese polümeerikattega tabletid.

ASA Krka 100 mg: valged, ümmargused, kaksikkumerad, ligikaudse läbimõõduga 8,1 mm, õhukese polümeerikattega tabletid.

ASA Krka 160 mg: kollased, ümmargused, kaksikkumerad, ligikaudse läbimõõduga 9,2 mm, õhukese polümeerikattega tabletid.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

  • Müokardiinfarkti sekundaarne preventsioon.
  • Kardiovaskulaarse haigestumise ennetamine stabiilse stenokardiaga patsientidel.
  • Ebastabiilne stenokardia anamneesis, v.a ägedas faasis.
  • Šundi oklusiooni ennetamine koronaararterite šunteerimise järel.
  • Koronaarangioplastika, v.a ägedas faasis.
  • Transitoorsete isheemiliste atakkide (TIA) ja tserebrovaskulaarsete häirete sekundaarne preventsioon tingimusel, et ajusisene verejooks on välistatud.

Atsetüülsalitsüülhapet ei soovitata kasutada erakorraliseks raviks. See on ette nähtud ainult sekundaarseks preventsiooniks kroonilise ravi korral.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud

Müokardiinfarkti sekundaarne preventsioon:

Soovitatav annus on 75…160 mg üks kord ööpäevas.

Kardiovaskulaarse haigestumise ennetamine stabiilse stenokardiaga patsientidel:

Soovitatav annus on 75…160 mg üks kord ööpäevas.

Ebastabiilne stenokardia anamneesis, v.a ägedas faasis:

Soovitatav annus on 75…160 mg üks kord ööpäevas.

Šundi oklusiooni ennetamine koronaararterite šunteerimise järel:

Soovitatav annus on 75…160 mg üks kord ööpäevas.

Koronaarangioplastika, v.a ägedas faasis:

Soovitatav annus on 75…160 mg üks kord ööpäevas.

Transitoorsete isheemiliste atakkide (TIA) ja tserebrovaskulaarsete häirete) sekundaarne preventsioon tingimusel, et ajusisene verejooks on välistatud:

Soovitatav annus on 75…325 mg üks kord ööpäevas.

ASA Krka’t ei tohi kasutada suuremates annustes kui arsti poolt määratud, ning annus ei tohi ületada 325 mg ööpäevas.

Eakad

Üldiselt tuleb atsetüülsalitsüülhapet kasutada eakatel patsientidel ettevaatlikult, sest neil on suurem soodumus kõrvaltoimete tekkeks. Raske neeru- või maksakahjustuse puudumise korral on soovitatav tavaline täiskasvanu annus (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Ravi tuleb üle vaadata regulaarsete ajavahemike tagant.

Lapsed

Atsetüülsalitsüülhapet ei tohi manustada lastele ja alla 16-aastastele noorukitele, v.a arsti soovitusel, kui kasu kaalub üles riski (vt lõik 4.4).

Manustamisviis Suukaudne.

Tabletid tuleb alla neelata tervelt koos piisava koguse vedelikuga (1/2 klaasi vett). Gastroresistentse katte tõttu ei tohi tablette purustada, poolitada ega närida, sest kate hoiab ära ärritava toime soolestikule.

Ravi kestus

Pikaajaline ravi võimalikult väikses annuses.

Vastunäidustused

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

  • Ülitundlikkus toimeaine või prostaglandiini sünteesi inhibiitorite (sh teatud astmapatsiendid, kellel võib esineda astma või nõrkushooge) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
  • äge või anamneesis esinev korduv peptiline haavand ja/või mao/seedetrakti verejooks või muud liiki verejooks, nagu ajuveresoonkonna verejooks;
  • hemorraagiline diatees; hüübimishäired, nagu hemofiilia ja trombotsütopeenia;
  • raske maksakahjustus;
  • raske neerukahjustus;
  • raske südamepuudulikkus;
  • üle 100 mg annused ööpäevas raseduse kolmandal trimestril (vt lõik 4.6);
  • metotreksaadi kasutamisel annuses > 15 mg nädalas (vt lõik 4.5).

ASA Krka ei sobi kasutamiseks põletikuvastase, valuvaigistava ega palavikku alandava ravimina.

Soovitatav on kasutada täiskasvanutel ja üle 16-aastastel noorukitel. Seda ravimit ei soovitata kasutada lastel ja alla 16-aastastel noorukitel, v.a juhul, kui eeldatav kasu kaalub üles riskid. Atsetüülsalitsüülhape võib olla mõnedel lastel Reye’ sündroomi põhjustav tegur.

Pärast kirurgilisi protseduure või nende ajal on verejooksude risk suurenenud (ka väiksemate protseduuride, nt hamba väljatõmbamise korral). Enne operatsiooni, sh hamba väljatõmbamine, tuleb ravimit kasutada ettevaatusega. Vajalik võib olla ajutine ravi katkestamine.

ASA Krka kasutamine ei ole soovitatav menorraagia korral, sest võib suurendada menstruaalverejooksu.

ASA Krka’t tuleb kasutada ettevaatlikult hüpertensiooni korral ja nendel patsientidel, kellel esineb anamneesis mao- või kaksteistsõrmikuhaavand või veritsused või kes saavad ravi antikoagulantidega.

Patsiendid peavad teatama oma arstile mistahes ebatavalisest verejooksu sümptomist. Kui tekib seedetrakti veritsus või haavandumine, tuleb ravi lõpetada.

Atsetüülsalitsüülhapet tuleb kasutada ettevaatlikult keskmise raskusega neeru- või maksakahjustusega (raske kahjustuse korral vastunäidustatud) patsientidel või nendel patsientidel, kellel on vedelikupuudus, sest MSPVA-de kasutamine võib halvendada neerufunktsiooni. Nendel patsientidel, kellel esinevad kerge või keskmise raskusega maksapuudulikkuse tunnused, tuleb regulaarselt kontrollida maksafunktsiooni.

Atsetüülsalitsüülhape võib soodustada bronhospasmi ja astmahooge või teisi ülitundlikkusreaktsioone. Riskiteguriteks on olemasolev astma, heinanohu, ninapolüübid või kroonilised hingamisteede haigused. Sama kehtib ka nende patsientide kohta, kellel esineb allergiline reaktsioon teistele ravimitele (nt nahareaktsioonid, sügelus või urtikaaria).

Atsetüülsalitsüülhappe kasutamisega seoses on harva teatatud tõsistest nahareaktsioonidest (sh Stevensi-Johnsoni sündroom) (vt lõik 4.8). Esimeste nahalööbe, limaskesta kahjustuste või mistahes muude ülitundlikkuse nähtude ilmnemisel tuleb ASA Krka manustamine katkestada.

Eakad patsiendid on MSPVA-de, sh atsetüülsalitsüülhappe kõrvaltoimete tekkimise suhtes väga vastuvõtlikud, eriti seedetrakti veritsuse ja perforatsiooni osas, mis võivad lõppeda surmaga (vt lõik 4.2). Kui on vajalik pikaajaline ravi, tuleb patsiente regulaarselt uuesti üle hinnata.

ASA Krka ja teiste hemostaasi mõjutavate ravimite (st antikoagulandid, nagu varfariin, trombolüütilised ja trombotsüütide agregatsiooni pärssivad ained, põletikuvastased ravimid ja selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid) koosmanustamine ei ole soovitatav (v.a juhul, kui see on selgelt näidustatud), sest need võivad suurendada verejooksu ohtu (vt lõik 4.5). Kui koosmanustamist ei saa vältida, on soovitav hoolikalt jälgida veritsuse sümptomite suhtes.

Ettevaatus on vajalik nende patsientide puhul, kes saavad kaasuvana haavandite tekkeriski suurendavaid ravimeid, nagu suukaudsed kortikosteroidid, selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid ja deferasiroks (vt lõik 4.5).

Väikeses annuses atsetüülsalitsüülhape vähendab kusihappe eritumist. Seetõttu võivad vähese kusihappe eritumise soodumusega patsientidel tekkida podagra atakid (vt lõik 4.5).

Glükoos-6-fosfaat-dehüdrogenaasi puudulikkusega patsiendid peavad ASA Krka’t kasutama ettevaatusega.

Üleannustamisel võib ASA Krka võimendada sulfonüüluurea ja insuliini hüpoglükeemiat põhjustavat toimet (vt lõik 4.5).

See ravimpreparaat sisaldab laktoosi. Harvaesinevate pärilike haigustega nagu galaktoosi talumatus, laktaasi puudulikkus või glükoosi-galaktoosi imendumishäirega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

ASA Krka 75 mg sisaldab päikeseloojangukollast alumiiniumlakki (E110), mis võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

ASA Krka 160 mg sisaldab sojaletsitiini, mis võib olla sojavalgu allikaks ja seda ei tohi võtta patsiendid, kellel on soja või maapähkli allergia ülitundlikkusreaktsioonide tekke riski tõttu.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Vastunäidustatud kombinatsioonid

Metotreksaat (kasutamisel annuses > 15 mg nädalas):

Metotreksaadi ja atsetüülsalitsüülhappe kombineerimisel suureneb metotreksaadi hematoloogiline toksilisus seetõttu, et atsetüülsalitsüülhape vähendab metotreksaadi neerukliirensit. Seetõttu on metotreksaadi (annuses > 15 mg nädalas) koosmanustamine ASA Krka’ga vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Kombinatsioonid, mida ei soovitata

Urikosuurilised ravimid, nt probenetsiid

Salitsülaadid peatavad probenetsiidi toime. Kombinatsiooni tuleb vältida.

Kasutamisel ettevaatust või arvestamist nõudvad kombinatsioonid

Antikoagulandid ja trombolüütikumid, nt kumariin, hepariin, varfariin, alteplaas

Trombotsüütide funktsiooni pärssimisest, kaksteistsõrmiku limaskesta kahjustusest ja suukaudsete antikoagulantide eemaldamisest nende vereplasma sidumiskohtadelt tulenev verejooksude suurenemise oht. Jälgida tuleb veritsusaega (vt lõik 4.4).

Ravi atsetüülsalitsüülhappega ei tohi alustada esimese 24 tunni jooksul pärast ravi alteplaasiga insuldiga patsientidel. Samaaegne kasutamine ei ole seega soovitatav.

Trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid (nt klopidogreel, tiklopidiin, tsilostasool ja dipüridamool) ja selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d, nagu sertraliin või paroksetiin)

Suurenenud oht seedetrakti verejooksu tekkeks (vt lõik 4.4).

Diabeedivastased ravimid, nt sulfonüüluurea preparaadid ja insuliin

Salitsülaadid võivad suurendada sulfonüüluurea preparaatide hüpoglükeemilist toimet. Seega võib salitsülaatide suurte annuste kasutamisel vajalikuks osutuda diabeedivastase ravimi annuse mõningane vähendamine. Soovitatav on jälgida suurenenud veresuhkru sisaldust.

Digoksiin ja liitium

Atsetüülsalitsüülhape halvendab digoksiini ja liitiumi eritumist neerude kaudu, mis toob kaasa plasmakontsentratsioonide suurenemise. Ravi alustamisel ja lõpetamisel atsetüülsalitsüülhappega on soovitatav jälgida digoksiini ja liitiumi plasmakontsentratsioone. Vajalik võib olla annuse kohandamine.

Diureetikumid ja hüpertensioonivastased ravimid

MSPVA-d võivad vähendada diureetikumide ja teiste hüpertensioonivastaste ravimite antihüpertensiivset toimet. Tuleb hoolikalt jälgida vererõhku. Atsetüülsalitsüülhappe suurte annuste samaaegne koosmanustamine AKE inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide ja kaltsiumikanali blokaatoritega võib suurendada ägeda neerupuudulikkuse ohtu.

Lingudiureetikumid: Ägeda neerupuudulikkuse oht, mis on tingitud neerude prostaglandiinide sünteesi vähenemise vahendusel tekkinud halvenenud glomerulaarfiltratsioonist. Ravi alguses on soovitatav patsienti hüdreerida ja jälgida neerufunktsiooni.

Karboanhüdraasi inhibiitorid (atsetasolamiid)

Võib põhjustada tõsist atsidoosi ja kesknärvisüsteemi suurenenud toksilisust.

Süsteemsed kortikosteroidid

Atsetüülsalitsüülhappe ja kortikosteroidide koosmanustamisel võib esineda suurenenud oht seedetrakti haavandite ja verejooksu tekkeks (vt lõik 4.4).

Metotreksaat (kasutamisel annuses > 15 mg nädalas):

Metotreksaadi ja atsetüülsalitsüülhappe kombineerimisel võib suureneda metotreksaadi hematoloogiline toksilisus seetõttu, et atsetüülsalitsüülhape vähendab metotreksaadi neerukliirensit. Kombineerimise esimestel nädalatel tuleb iga nädal kontrollida verepilti. Isegi neerufunktsiooni kerge häire korral ja ka eakatel patsientidel tuleb jälgimist tõhustada.

Teised MSPVA-d

Sünergistlikust toimest tulenev seedetrakti haavandite ja verejooksude suurenenud tekkeoht.

Ibuprofeen

Uuringuandmed lubavad oletada, et ibuprofeeni koosmanustamine võib pärssida atsetüülsalitsüülhappe väikese annuse toimet trombotsüütide agregatsioonile. Kuid nende andmete piiratus ja ex vivo andmete tõlgendamise ebakindlus kliinilistes olukordades tähendab, et regulaarse ibuprofeeni kasutamise kohta ei saa teha kindlaid järeldusi. Tõenäoliselt ei ole aeg-ajalt ibuprofeeni kasutamise korral kliiniliselt olulist toimet (vt lõik 5.1).

Tsüklosporiin, takroliimus

MSPVA-de ja tsüklosporiini või takroliimuse koosmanustamine võib suurendada nende ainete nefrotoksilist toimet. Atsetüülsalitsüülhappe ja nende ravimite koosmanustamisel tuleb jälgida neerufunktsiooni.

Valproaat

On teatatud, et atsetüülsalitsüülhape vähendab valproaadi seondumist seerumi albumiiniga ja suurendab seetõttu selle vaba plasmakontsentratsiooni püsikontsentratsiooni faasis.

Fenütoiin

Salitsülaat vähendab fenütoiini seondumist plasma albumiinidega. See võib põhjustada kogu fenütoiinisisalduse vähenemist plasmas, kuid fenütoiini vaba fraktsiooni suurenemist. Mitteseotud kontsentratsioon ja seega terapeutiline toime ei ole tõenäoliselt oluliselt muutunud.

Alkohol

Alkoholi ja atsetüülsalitsüülhappe koosmanustamine suurendab seedetrakti verejooksude ohtu.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Väikesed annused (kuni 100 mg ööpäevas)

Kliinilised uuringud viitavad, et annused kuni 100 mg ööpäevas sünnitusabis, spetsiaalset järelevalvet nõudva piiratud kasutamise korral, on ohutud.

Annused 100…500 mg ööpäevas

Puuduvad piisavad kliinilised kogemused 100…500 mg ööpäevas annuste kasutamise kohta. Seetõttu kehtivad soovitused annusevahemiku kohta alla 500 mg ööpäevas ja üle selle.

Annused 500 mg ööpäevas ja rohkem

Prostaglandiinide sünteesi inhibeerimine võib ohustada rasedust ja/või loote arengut. Epidemioloogiliste uuringute andmed viitavad, et prostaglandiini sünteesi inhibiitorite kasutamine varases rasedusstaadiumis suurendab raseduse katkemise ja südame väärarendite ning gastroskiisi ohtu. Kardiovaskulaarse väärarendi absoluutne risk suurenes vähem kui 1%-lt ligikaudu 1,5 %-ni. Arvatakse, et risk suureneb annuse suurenedes ja ravi pikema kestuse korral. Loomadel põhjustab prostaglandiinide sünteesi inhibiitori manustamine tiinuse suurenenud katkemise riski implantatsiooni eel ja selle järel, samuti loote/embrüo hukkumist. Peale selle esineb suurenenud risk erinevate väärarendite tekkeks, sealhulgas kardiovaskulaarsed väärarendid, eriti kui prostaglandiinide sünteesi inhibiitoreid manustatakse organogeneesi perioodil. Raseduse esimese ja teise trimestri ajal võib atsetüülsalitsüülhapet manustada ainult äärmisel vajadusel. Kui atsetüülsalitsüülhapet kasutatakse naisel, kes soovib rasestuda, või raseduse esimesel ja teisel trimestril, tuleb kasutada võimalikult väikest annust ning võimalikult lühikest aega.

Raseduse kolmandal trimestril võivad kõik prostaglandiini sünteesi inhibiitorid põhjustada lootel:

  • kardiopulmonaalset toksilisust (koos arterioosjuha enneaegse sulgumise ja pulmonaalhüpertensiooni kujunemisega),
  • renaalset düsfunktsiooni, mis võib viia neerupuudulikkuse ja oligohüdramnioni tekkele;

raseduse lõpus emale ja vastsündinule:

  • võimaliku veritsusaja pikenemist, antiagregantset toimet, mis võib ilmneda ka väga väikeste annuste puhul,
  • emakakontraktsioonide pärssimist, mis võib viia pikaleveninud sünnituseni.

Seetõttu on atsetüülsalitsüülhappe annused üle 100 mg ööpäevas raseduse kolmandal trimestril vastunäidustatud.

Imetamine

Salitsülaatide ja nende metaboliitide väikesed kogused erituvad rinnapiima. Et kõrvaltoimetest imikule ei ole seni teatatud, ei ole soovitusliku annuse lühiajalise kasutamise korral vaja imetamist katkestada. Pikaajalise kasutamise ja/või suuremate annuste manustamise korral tuleb imetamine lõpetada.

Toime reaktsioonikiirusele

ASA Krka toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Põhinedes atsetüülsalitsüülhappe farmakodünaamilistel omadustel ja kõrvaltoimetel, ei oodata mõju reaktsioonikiirusele ja autojuhtimise või masinate käsitsemise võimele.

Kõrvaltoimed

 

Sage

Aeg-ajalt

Harv

Teadmata

Vere ja

Suurenenud

 

Trombotsütopeenia,

Pikenenud veritsusajaga

lümfisüsteemi

verejooksude

 

agranulotsütoos, alpastline

verejooksud, nagu

häired

oht

 

aneemia

ninaverejooks, igemete

 

 

 

 

veritsus. Sümptomid

 

 

 

 

võivad püsida 4…8 päeva

 

 

 

 

pärast ravi lõpetamist

 

 

 

 

atsetüülsalitsüülhappega.

 

 

 

 

Võib tekkida suurenenud

 

 

 

 

verejooksu oht kirurgiliste

 

 

 

 

protseduuride ajal.

 

 

 

 

Olemasolev (veriokse,

 

 

 

 

veriroe) või varjatud

 

 

 

 

seedetrakti verejooks, mis

 

 

 

 

võib põhjustada

 

 

 

 

rauavaegusaneemiat

 

 

 

 

(enamlevinud suuremate

 

 

 

 

annuste juures)

Immuunsüsteemi

 

 

Ülitundlikkusreaktsioonid,

 

häired

 

 

angioödeem, allergiline

 

 

 

 

turse, anafülaktilised

 

 

 

 

reaktsioonid (sh šokk)

 

Ainevahetus- ja

 

 

 

Hüperurikeemia,

toitumishäired

 

 

 

hüpoglükeemia

 

 

 

 

 

Närvisüsteemi

 

 

Koljusisene verejooks

Peavalu, vertiigo

häired

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kõrva ja labürindi

 

 

 

Kuulmislangus, tinnitus

kahjustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vaskulaarsed

 

 

Hemorraagiline vaskuliit

 

häired

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Respiratoorsed,

 

Nohu,

Bronhospasm, astmahoog

 

rindkere ja

 

düspnoe

 

 

mediastiinumi

 

 

 

 

häired

 

 

 

 

Seedetrakti häired

Düspepsia,

 

Raske seedetrakti verejooks

Mao- või

 

iiveldus,

 

 

kaksteistsõrmikuhaavand

 

oksendamine,

 

 

ja perforatsioon

 

kõhulahtisus

 

 

 

Maksa ja

 

 

Reye’ sündroom

Maksapuudulikkus,

sapiteede häired

 

 

 

maksaensüümide taseme

 

 

 

 

tõus

Naha ja

 

Urtikaaria

Stevensi-Johnsoni

 

nahaaluskoe

 

 

sündroom, Lyelli

 

kahjustused

 

 

sündroom, purpur,

 

 

 

 

sõlmeline erüteem,

 

 

 

 

multiformne erüteem

 

Neerude ja

 

 

 

Neerufunktsiooni

kuseteede häired

 

 

 

kahjustus, äge

 

 

 

 

neerupuudulikkus

Reproduktiivse

 

 

Menorraagia

 

süsteemi ja

 

 

 

 

rinnanäärme

 

 

 

 

häired

 

 

 

 

  • Väga sage (≥1/10)
  • Sage (≥1/100 kuni < 1/10)
  • Aegajalt (≥1/1000 kuni < 1/100)
  • Harv (≥1/10 000 kuni < 1/1000)
  • Väga harv (< 1/10 000)
  • Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Kuigi indiviididevahelised iseärasused erinevad, võib täiskasvanutel pidada toksiliseks annuseks ligikaudu 200 mg/kg ja lastel 100 mg/kg. Atsetüülsalitsüülhappe surmav annus on 25…30 grammi. Salitsülaadi plasmakontsentratsioonid üle 300 mg/l viitavad mürgistusele. Plasmakontsentratsioonid täiskasvanutel üle 500 mg/l ja lastel üle 300 mg/l põhjustavad üldiselt raske mürgistuse. Üleannustamine võib olla kahjulik eakatel patsientidel ja eriti väikestel lastel (terapeutiline üleannus või sagedane juhuslik mürgistus võib olla surmav).

Keskmise raskusega mürgistuse sümptomid

Tinnitus, kuulmishäired, peavalu, peapööritus, segasus ja seedetrakti sümptomid (iiveldus, oksendamine ja kõhuvalu).

Raske mürgistuse sümptomid

Sümptomid on seotud happe-aluse tasakaalu tõsise häirega. Kõigepealt tekib hüperventilatsioon, mille tagajärjel tekib respiratoorne alkaloos. Respiratoorne atsidoos on tingitud hingamiskeskuse pärssimisest. Lisaks tekib salitsülaadi juuresolekust tingitud metaboolne atsidoos.

Et väiksematel lastel ei avastata sümptomeid enne, kui nad on jõudnud mürgistuse hilisesse faasi, on nad tavaliselt atsidoosi seisundis.

Lisaks võivad esineda järgmised sümptomid: hüpertermia ja higistamine, mis toovad kaasa dehüdreerumise: rahutus, krambid, hallutsinatsioonid ja hüpoglükeemia. Närvisüsteemi depressioon võib viia kooma, kardiovaskulaarse kollapsi või hingamisseiskuseni.

Ravi

Kui sisse on võetud toksiline annus, on vajalik hospitaliseerimine. Keskmise raskusega mürgistuse korral tuleb patsiendil esile kutsuda oksendamine.

Kui see ei õnnestu, võib proovida esimese tunni jooksul pärast ravimi märkimisväärse annuse manustamist maoloputust. Pärast seda manustada aktiveeritud sütt (adsorbent) ja naatriumsulfaati (lahtisti).

Aktiveeritud sütt võib manustada ühekordse annusena (täiskasvanule 50 g, kuni 12-aastasele lapsele 1g kehakaalu kg kohta).

Uriini alkaliseerimine (250 mmol NaHCO3 kolme tunni jooksul), samal ajal tuleb jälgida uriini pH taset.

Raske mürgistuse korral tuleb eelistada hemodialüüsi. Teisi sümptomeid tuleb ravida sümptomaatiliselt.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: tromboosivastased ained, trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid, v.a hepariin, ATC-kood: B01AC06

Toimemehhanism

  1. Atsetüülsalitsüülhape pärsib trombotsüütide aktivatsiooni: blokeerides trombotsüütide tsüklooksügenaasi atsetüülimise teel, pärsib see tromboksaan A2 (füsioloogiline aktiveeriv aine, mida vabastatakse trombotsüütidest ja millel on oma osa ateromatoossete kahjustuste tüsistuste tekkel) sünteesi.
  2. Tromboksaan A2 sünteesi inhibeerimine on pöörduv, sest tuumata trombotsüüdid ei ole võimelised uue tsüklooksügenaasi sünteesiks (valgusünteesivõime puudumise tõttu), mis atsetüüliti atsetüülsalitsüülhappe poolt.

Farmakodünaamilised toimed

Korduvate 20…325 mg annuste manustamine toob kaasa 30…95%-lise ensümaatilise aktiivsuse pärssimise. Tänu seondumise pöördumatule olemusele püsib toime trombotsüütide eluea (7…10 päeva) vältel. Inhibeeriv toime ei ammendu pikaajalise ravi jooksul ja ensümaatiline aktiivsus taastub

järk-järgult trombotsüütide uuenemisel 24…48 tunni jooksul pärast ravi katkestamist. Atsetüülsalitsüülhape pikendab veritsusaega keskmiselt ligikaudu 50…100%, kuid täheldada võib individuaalseid erinevusi.

Uuringuandmed lubavad oletada, et ibuprofeeni koosmanustamine võib pärssida atsetüülsalitsüülhappe väikese annuse toimet trombotsüütide agregatsioonile.

Ühes uuringus, mille käigus manustati ühekordne 400 mg annus ibuprofeeni 8 tunni jooksul enne või 30 minutit pärast atsetüülsalitsüülhappe annuse (81 mg) kohest vabastamist, täheldati atsetüülsalitsüülhappe nõrgenenud toimet tromboksaani moodustumisele või trombotsüütide agregatsioonile. Kuid nende andmete piiratus ja ex vivo andmete tõlgendamise ebakindlus kliinilistes olukordades tähendab, et regulaarse ibuprofeeni kasutamise kohta ei saa teha kindlaid järeldusi. Tõenäoliselt ei ole aeg-ajalt ibuprofeeni kasutamise korral kliiniliselt olulist toimet.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Suukaudse manustamise järel imendub atsetüülsalitsüülhape seedetraktist kiiresti ja täielikult. Peamine imendumiskoht on peensoole proksimaalne osa. Oluline osa annusest hüdrolüüsitakse sooleseinas salitsüülhappeks juba imendumise ajal. Hüdrolüüsumise aste sõltub imendumise määrast.

ASA Krka gastroresistentse tableti sissevõtmise järel (tühja kõhuga) saavutatakse atsetüülsalitsüülhappe ja salitsüülhappe maksimaalsed plasmakontsentratsioonid vastavalt 3,5 ja 4,5 tunniga. Kui tabletid võetakse koos toiduga, saavutatakse maksimaalsed plasmakontsentratsioonid ligikaudu 3 tundi hiljem kui tühja kõhuga.

Jaotumine

Nii atsetüülsalitsüülhape kui ka selle peamine metaboliit salitsüülhape seonduvad ulatuslikult plasmavalkudega, peamiselt albumiiniga ja jaotuvad kiiresti kogu kehas. Salitsüülhappe seondumise aste valkudega sõltub rangelt nii salitsüülhappe kui ka albumiini kontsentratsioonist. Atsetüülsalitsüülhappe jaotusruumala on ligikaudu 0,16 l kehakaalu kg kohta. Salitsüülhape levib aeglaselt sünoviaalvedelikku, läbib platsentaarbarjääri ja eritub rinnapiima.

Biotransformatsioon

Atsetüülsalitsüülhape metaboliseerub kiiresti salitsüülhappeks, mille poolestusaeg on 15…30 minutit. Salitsüülhape konverteeritakse hiljem peamiselt glütsiiniks ja glükuroonhappe konjugaatideks ning gentiishappe jälgedeks.

Salitsüülhappe eritumise kineetika on annusest sõltuv, sest biotransformatsiooni piirab maksaensüümide võimsus. Seega varieerub eliminatsiooni poolestusaeg pärast tavalise valuvaigistava annuse manustamist väikeste annuste juures 2…3 tunnist 12 tunnini ja suurte terapeutiliste annuste manustamise või mürgistuse järel 15…30 tunnini.

Eritumine

Salitsüülhape ja selle metaboliidid erituvad peamiselt neerude kaudu.

Prekliinilised ohutusandmed

Atsetüülsalitsüülhappe prekliiniline ohutusprofiil on hästi dokumenteeritud. Loomkatsetes ei ole salitsülaadid näidanud muid organkahjustusi kui neerukahjustus.

Katsetes rottidega on atsetüülsalitsüülhape näidanud emasloomale toksiliste annuste juures toksilist toimet lootele ja teratogeenset toimet. Kliiniline olulisus ei ole teada, sest prekliinilistes katsetes kasutatavad annused on oluliselt suuremad (vähemalt 7 korda) kui maksimaalne soovituslik annus südameveresoonkonna näidustuste puhul.

Atsetüülsalitsüülhapet on piisavalt uuritud mutageense ja kantserogeense toime suhtes. Tulemused tervikuna ei näita olulisi mutageenseid ega kantserogeenseid toimeid hiirtel ja rottidel.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

ASA Krka 75 mg

Tableti sisu

Laktoosmonohüdraat Mikrokristalliline tselluloos Kolloidne veevaba ränidioksiid Kartulitärklis

Talk Triatsetiin

Metakrüülhappe-etüülakrülaadi kopolümeeri (1:1) 30% dispersioon Naatriumlaurüülsulfaat*

Polüsorbaat 80*

Polümeerikate

Polüvinüülalkohol (E1203)

Titaandioksiid (E171)

Makrogool 3350 (E1521)

Karmiin (E120)

Päikeseloojangukollane alumiiniumlakk (E110)

ASA Krka 100 mg

Tableti sisu

Laktoosmonohüdraat

Mikrokristalliline tselluloos

Kolloidne veevaba ränidioksiid

Kartulitärklis

Polümeerikate

Talk Triatsetiin

Metakrüülhappe-etüülakrülaadi kopolümeeri (1:1) 30% dispersioon Naatriumlaurüülsulfaat*

Polüsorbaat 80*

ASA Krka 160 mg

Tableti sisu

Laktoosmonohüdraat Mikrokristalliline tselluloos Kolloidne veevaba ränidioksiid Kartulitärklis

Talk Triatsetiin

Metakrüülhappe-etüülakrülaadi kopolümeeri (1:1) 30% dispersioon Naatriumlaurüülsulfaat*

Polüsorbaat 80*

Polümeerikate

Polüvinüülalkohol (E1203)

Titaandioksiid (E171)

Makrogool 3350 (E1521)

Sojaletsitiin (E322)

Kollane raudoksiid (E172)

*võib sisaldada naatriumlaurüülsulfaati ja polüsorbaat 80

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

75 mg ja 160 mg: 2 aastat.

100 mg: 3 aastat.

Säilitamise eritingimused

75 mg:

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

100 mg:

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

160 mg:

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Blister (PVC/Alumiinium).

Pakendi suurused:

Blisterpakendid: 28, 30, 50, 56, 60, 84, 90, 100 ja 168 (ainult 100 mg-l) gastroresistentset tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6

8501 Novo mesto Sloveenia

MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

75 mg: 931917

100 mg: 932017

160 mg: 932117

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 07.02.2017

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

veebruar 2017