Adenocor - süstelahus (3mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte

ATC Kood: C01EB10
Toimeaine: adenosiin
Tootja: Sanofi-Aventis Estonia OÜ

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Adenocor, 3 mg/ml süstelahus

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml süstelahust sisaldab 3 mg adenosiini. INN. Adenosinum.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Süstelahus.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Siinusrütmi kiire taastamine paroksüsmaalse supraventrikulaarse tahhükardia, sh lisajuhteteede esinemise (Wolff-Parkinson-White sündroom) korral.

Diagnostilisel eesmärgil:

  • laia või kitsa QRSkompleksiga supraventrikulaarse tahhükardia diagnoosimine (kuigi Adenocor ei muuda kodade laperdust, kodade virvendust või ventrikulaarset tahhükardiat siinusrütmiks, aitab ta AVülejuhtivust aeglustades diagnoosida kodade aktiivsust);
  • õõnesiseste elektrofüsioloogiliste uuringute korral impulsi juhtetee kindlakstegemine või AV blokaadi asukoha kindlaksmääramine.

Lapsed

Normaalse siinusrütmi kiire taastamine paroksüsmaalse supraventrikulaarse tahhükardia korral lastel vanuses 0...18 aastat.

Annustamine ja manustamisviis

Kõrgema astme AV-blokaadi tekkimisel mistahes annuse juures, ei tohi edaspidi annust suurendada.

Terapeutilised annused

Täiskasvanud

  • Algannus: 3 mg kiire intravenoosse boolussüstena (2 sekundi jooksul).
  • Teine annus: kui esimene annus ei likvideeri supraventrikulaarset tahhükardiat 1…2 minuti jooksul, tuleb manustada 6 mg kiire intravenoosse boolussüstena.
  • Kolmas annus: kui teine annus ei likvideeri supraventrikulaarset tahhükardiat 1…2 minuti jooksul, tuleb manustada 12 mg kiire intravenoosse boolussüstena.

Lisaannuseid või suuremat annust ei soovitata.

Lapsed

Kontrollitud uuringuid lastel vanuses 0…18 aastat ei ole läbi viidud, seetõttu ei saa Adenocor’i kasutamist lastel soovitada. Avaldatud kontrollimata uuringud on näidanud adenosiini sarnast toimet täiskasvanutel ja lastel. Efektiivsed annused lastele olid vahemikus 0,0375 mg/kg ja 0,25 mg/kg.

Soovitatavad annused lastele paroksüsmaalse supraventrikulaarse tahhükardia korral on järgmised

  • algannus on 0,1 mg/kg kehakaalu kohta (maksimaalne annus 6 mg) boolussüstena,
  • vajadusel manustada lisaannuseid 0,1 mg/kg kehakaalu kohta paroksüsmaalse supraventrikulaarse tahhükardia peatamiseks (maksimaalne annus 12 mg).

Eakad: vt täiskasvanute annused.

Diagnostilised annused

Tuleb järgida ülaltoodud suurenevat annustamisskeemi, kuni on saadud piisavad diagnostilised andmed.

Manustamisviis

Adenosiini tuleb manustada kiire intravenoosse boolussüstena veeni või intravenoossesse ülekandesüsteemi. Kui kasutatakse intravenoosset ülekandesüsteemi, tuleb ravim süstida võimalikult proksimaalselt (veenilähedaselt) ja sellele peab järgnema kiire läbivoolutus füsioloogilise lahusega. Manustamisel perifeersesse veeni peab kasutama laia valendikuga kanüüli.

Vastunäidustused

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

  • ülitundlikkus adenosiini või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes,
  • II või III astme AVblokaad (va funktsioneeriva kardiostimulaatoriga patsiendid),
  • siinussõlme nõrkuse sündroom (va funktsioneeriva kardiostimulaatoriga patsiendid),
  • krooniline obstruktiivne kopsuhaigus bronhospasmiga (nt astma),
  • pika QT sündroom,
  • tõsine hüpotensioon, kompenseerimata südamepuudulikkus.

Erihoiatused

Adenocor on mõeldud kasutamiseks haiglatingimustes. Adenosiini manustamise ajal peavad kardiorespiratoorse elustamise vahendid olema vajadusel otsekohe saadaval.

Adenosiin on ette nähtud kasutamiseks koos EKG püsimonitooringu ja –salvestamisega.

Adenosiin võib põhjustada olulist hüpotensiooni, mistõttu tuleb seda kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on vasaku koronaararteri peatüve stenoos, korrigeerimata hüpovoleemia, stenootiline klapirike, intrakraniaalne šunt vasakult paremale, perikardiit või perikardi efusioon, tserebrovaskularne puudulikkus üksi või koos unearteri stenoosiga.

Adenosiini tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on hiljuti olnud müokardiinfarkt, südamepuudulikkus või kerged südame juhtehäired (esimese astme AV blokaad, Hisi kimbu säärte blokaadid), mis võivad infusiooni ajal süveneda. Adenosiini tuleb ettevaatusega kasutada kodade virvenduse ja laperdusega patsientidel, eriti lisajuhtetee olemasolul, kuna eriti viimane võib põhjustada suurenenud juhtivust mööda ebanormaalset juhteteed. Kõrgema astme AV-blokaadi tekkimisel mistahes annuse juures, ei tohi edaspidi annust suurendada.

Mõnel korral on teatatud raskekujulisest bradükardiast. Osad esinesid patsientidel varakult pärast südame transplantatsiooni, osadel esines varjatud siinussõlme nõrkuse sündroom. Raskekujulist bradükardiat tuleb võtta kui hoiatust kaasnevast haigusest ning see võib soodustada pöörduvate tippudega ventrikulaarset tahhükardiat. Raskekujuline bradükardia soodustab eriti pikenenud QT-intervalliga patsientidel pöörduvate tippudega tahhükardia teket (vt lõik 4.3).

Hiljuti (vähem kui 1 aasta) südame transplantatsiooni läbiteinud patsientidel on täheldatud südame suurenenud tundlikkust adenosiini suhtes.

Adenosiin võib soodustada või süvendada bronhospasmi (vt lõike 4.3 ja 4.8).

Ettevaatusabinõud

Adenosiini võivad kasutada ravimit hästi tundvad arstid haiglatingimustes, kus on käepärast jälgimise ja kardiorespiratoorse elustamise vahendid (vt lõik 4.3).

Südamelihase isheemia, raskekujulise bradükardia, raskekujulise hüpotensiooni, hingamispuudulikkuse (potensiaalselt fataalse) või asüstoolia/südameseiskuse (potentsiaalselt fataalse) esinemisel tuleb koheselt katkestada ravimi manustamine.

Patsiente, kellel on anamneesis krambid, tuleb adenosiini manustamisel hoolikalt jälgida.

Kui adenosiini manustamine dipüridamooli saavale patsiendile on hädavajalik, tuleb dipüridamooli manustamine lõpetada 24 tundi varem või vähendada oluliselt adenosiini annust.

Adenocor’i 1 ml sisaldab 9 mg naatriumkloriidi (ekvivalentne 3,54 mg naatriumiga 1 ml-s). Sellega tuleb arvestada kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide puhul.

Lapsed

Adenosiin võib põhjustada Wolff-Parkinson-White sündroomiga lastel kodade arütmiat ja põhjustada kiire ventrikulaarse rütmi teket, vt lõik 5.1.

Luusisese manustamise efektiivsus ei ole tõestatud.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Dipüridamool pärsib adenosiini metabolismi ja potentseerib adenosiini toimet. Ühes uuringus suurendas dipüridamool 4 korda adenosiini aktiivsust. Seetõttu ei soovitata adenosiini manustada patsientidele, kes saavad dipüridamooli. Kui adenosiini boolussüst on hädavajalik, tuleb dipürodamooli kasutamine lõpetada 24 tundi varem või vähendada oluliselt adenosiini annust. Aminofülliin, teofülliin ja muud ksantiinid on võistlevad adenosiini antagonistid ja nende manustamist tuleb vältida 24 tundi enne adenosiini manustamist.

Ksantiine sisaldavaid toite ja jooke (tee, kohv, šokolaad, koola) tuleb vältida vähemalt 12 tundi enne adenosiini manustamist.

Adenosiinil võib esineda koostoimeid kõigi ravimitega, mis aeglustavad kardiaalset erutusjuhtivust.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Adenosiini kasutamise kohta rasedatel on piiratud hulgal andmeid. Loomkatsete põhjal ei saa välistada kahjulikku toimet reproduktiivsusele. Adenosiini ei ole soovitatav kasutada raseduse ajal, välja arvatud juhul, kui ravist saadav kasu ületab potentsiaalse ohu lootele.

Imetamine

Ei ole teada, kas adenosiini metaboliidid erituvad rinnapiima. Adenosiini ei tohi kasutada rinnaga toitmise ajal. Ravi vajadusel tuleb rinnaga toitmine lõpetada..

Toime reaktsioonikiirusele

Ei kohaldata.

Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on üldiselt kerged, lühiaegsed (tavaliselt alla 1 minuti) ja patsientidele talutavad. Samas võivad tekkida ka raskekujulised reaktsioonid.

Püsivate kõrvaltoimete raviks on kasutatud metüülksantiine, nt intravenoosselt aminofülliini või teofülliini (50…125 mg aeglase intravenoosse süstena).

Kõrvaltoimed on esitatud organsüsteemide kaupa ja sagedusega järgnevalt:

väga sage (>1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/100 kuni <1/1000), harv (≥1/1000 kuni <1/10 000), väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Südame häired

Väga sage: bradükardia, siinuspaus, sinuatriaalne ja AV-blokaad, kodade ekstrasüstolid, ventrikulaarsed erutustekkehäired, nt ventrikulaarsed ekstrasüstolid, ebapüsiv ventrikulaarne tahhükardia.

Aeg-ajalt: siinustahhükardia, südamekloppimine.

Väga harv: raske bradükardia (mis ei ole korrigeeritav atropiiniga, ning võib nõuda ajutist südame elektrilist stimulatsiooni), kodade virvendus, ventrikulaarsed erutustekkehäired, sh torsades de pointes, vatsakeste virvendus (vt lõik 4.4).

Teadmata: asüstoolia/südameseiskus, vahel fataalne, eriti kaasuva südame isheemiatõve/südamehaigusega patsientidel. Müokardiinfarkt/ST segmendi elevatsioon, eriti olemasoleva raske koronaarhaigusega patsientidel.

Närvisüsteemi häired

Sage: peavalu, pearinglus/-pööritus. Aeg-ajalt: rõhumistunne peas.

Väga harv: pöörduv ning spontaanselt ja kiiresti mööduv intrakraniaalse rõhu tõus. Teadmata: teadvuse kadu/minestus; krambid, eriti eelsoodumusega patsientidel (vt lõik 4.4).

Silma kahjustused

Aeg-ajalt: nägemise hägustumine.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

Väga sage: düspnoe (või soov sügavaks hingetõmbeks). Aeg-ajalt: hüperventilatsioon.

Väga harv: bronhospasm (vt lõik 4.4).

Teadmata: hingamispuudulikkus (vt lõik 4.4), apnoe/hingamisseiskus.

Teatatud on surmaga lõppenud hingamispuudulikkusese, bronhospasmisi ja apnoe/hingamisseiskuse juhtumitest.

Seedetrakti häired

Sage: iiveldus.

Aeg-ajalt: metallimaitse suus.

Teadmata: oksendamine.

Vaskulaarsed häired Väga sage: naha õhetus.

Teadmata: hüpotensioon (vahel raske). Tserebrovaskulaarsed juhud/ transitoorne isheemiline atakk, mis tekib sekundaarselt adenosiini hemodünaamilisele toimele, sh hüpotensioonile.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Väga sage: rinnaku kokkusurumise tunne/valu rinnus/pigistustunne rinnus, rõhumistunne. Sage: põletustunne.

Aeg-ajalt: higistamine, üldine ebamugavustunne/nõrkus/valu. Väga harv: süstekoha reaktsioon.

Psühhiaatrilised häired

Sage: kartlikkus.

Immuunsüsteemi häired

Teadmata: anafülaktiline reaktsioon (sh angioödeem ja nahareaktsioonid nagu urtikaaria ja lööve).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Üleannustamine võib põhjustada tugevat vererõhu langust, bradükardiat ja asüstooliat. Kuna adenosiini poolväärtusaeg veres on väga lühike (vähem kui 10 sekundit), mööduvad

kõrvaltoimed üldiselt kiiresti iseenesest. Pikemaajaliste kõrvaltoimete ravi on individuaalne ja suunatud spetsiifiliste sümptomite vastu. Metüülksantiinind nagu kofeiin, teofülliin ja aminofülliin on adenosiini võistlevateks antagonistideks. Vajadusel võib manustada intravenoosselt aminofülliini või teofülliini.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised südamesse toimivad ained, ATC-kood: C01EB10

Adenosiin on puriinnukleosiid, mida leidub kõikides keharakkudes. Erinevatel loomaliikidel tehtud farmakoloogilised uuringud on näidanud adenosiini negatiivset dromotroopset toimet AV-sõlmele.

Adenosiin manustatuna inimesele kiire intravenoosse süstena aeglustab AV-sõlme erutusjuhtivust. See toime võib katkestada AV-sõlme kaasatavat re-entry ringkäigu ja taastada normaalse siinusrütmi paroksüsmaalse supraventrikulaarse tahhükardiaga patsientidel.

Kui ringkäik on kord katkestatud, peatub tahhükardia ja taastub normaalne siinusrütm.

Tavaliselt piisab ühest ägedast katkestusest, et tahhüakardiat peatada.

Kuna AV-sõlm ei ole kaasatud re-entry ringkäiguga kodade virvendusel ja laperdusel, siis ei aita adenosiin nimetatud arütmiate korral.

Adenosiin aeglustab AV-ülejuhet, seega on EKG-s kodade aktiivsust kergem hinnata, mistõttu sobib adenosiini kasutada laia või kitsa komplekse supraventrikulaarse tahhükardia diagnostikaks.

Adenosiin võib osutuda kasulikuks elektrofüsioloogilistes uuringutes AV-blokaadi asukoha kindlaksmääramisel või kui on vaja kindlaks teha kas juhtimine toimub lisajuhtetee või AV sõlme kaudu.

Lapsed

Puuduvad kontrollitud kliinilised uuringud paroksüsmaalse supraventrikulaarse tahhükardia konversioonist adenosiiniga lastel. Adenosiini ohutus ja efektiivsus paroksüsmaalse supraventrikulaarse tahhükardiaga lastel vanuses 0...18 aastat loetakse tõestatuks laialdase kliinilise kasutuse ja kirjanduse andmetel (avatud uuringud, juhtude kirjeldused, ravijuhised).

Kirjanduse andmetel on 14 uuringus manustatud adenosiini intravenoosselt ligikaudu 450 patsiendile vanuses 6...18 aastat supraventrikulaarse tahhükardia peatamiseks. Uuringud on heterogeensed vanuse ja annustamisskeemide osas. Enamikus avaldatud uuringutest peatati supraventrikulaarne tahhükardia 72% ... 100% juhtudest. Kasutatud annused olid vahemikus 37,5...400 µg/kg. Mitmetes uuringutes mainiti ravivastuse puudumist algannusega alla 100 µg/kg.

Sõltuvalt lapse haiguse anamneesist, sümptomitest ja EKG leiust on adenosiini kasutatud stabiilse, laia QRS-kompleksiga tahhükardia ja Wolff-Parkinson-White sündroomiga lastel erialaspetsialistide järelvalve all; olemasolevad andmed ei toeta siiski lastel kasutamist. Kokku on kirjeldatud 6 adenosiinist põhjustatud arütmiajuhtu (3 kodade virvendust, 2 kodade laperdust, 1 vatsakeste

virvendus) 6 lapsel vanuses 0...16 aastat, kellel oli manifesteerunud või varjatud Wolff-Parkinson- White’i sündroom. 3 juhtu paranesid iseenesest ja 3 juhul vajati amiodarooni koos kardiversiooniga või ilma (vt lõik 4.4).

Adenosiini on kasutatud laia või kitsa kompleksiga supraventrikulaarsete tahhükardiate diagnoosimise lihtsustamiseks samas annuses, mida kasutatakse supraventrikulaarse tahhükardia raviks. Kuigi adenosiin ei taasta siinusrütmi kodade laperduse, kodade virvenduse või ventrikulaarse tahhükardia korral, aitab AV-ülejuhte aeglustamine määrata kodade aktiivsust. Olemasolevad andmed ei toeta adenosiini kasutamist lastel diagnostilisel eesmärgil.

Farmakokineetilised omadused

Adenosiini ei ole võimalik uurida klassikaliste farmakokineetiliste uuringutega. Intravenoosselt manustatud adenosiin eemaldatakse ringest väga kiiresti. Teda leidub erinevate vormidena kõikides organismi rakkudes, kus adenosiin mängib olulist rolli energiatootmise ja utilisatsiooni süsteemides. Organismis eksisteerib toimiv säästu- ja ringlemissüsteem, eriti erütrotsüütides ja veresoonte endoteliaalrakkudes. Poolväärtusaeg in vitro on vähem kui 10 sekundit. In vivo võib see olla isegi lühem. Adenosiin metaboliseeritakse inosiiniks ja adenosiinmonofosfaadiks (AMP).

Kuna eksogeense adenosiini lõhustamises ei osale ei maks ega neerud, ei peaks maksa ega neerupuudulikkus mõjutama adenosiini toimet.

Prekliinilised ohutusandmed

Adenosiini esineb kõigis elavates rakkudes, loomkatseid ravimi kartsinogeensuse hindamiseks pole läbi viidud.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Naatriumkloriid, süstevesi.

Sobimatus

Ei ole teada.

Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Mitte lasta külmuda.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Läbipaistvad klaasviaalid (tüüp I) klorobutüülkummist korgiga, kaetud alumiiniumkaanega. Pakendis 6 viaali plastikhoidjas ja papp-karbis.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikule seadusandlusele.

MÜÜGILOA HOIDJA

sanofi-aventis Estonia OÜ Pärnu mnt. 139 E/2 11317 Tallinn

Eesti

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

032001/28.03.2011

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud märtsis 2015